Itaalias käib vaidlus "fašistliku metsa" taastamise üle ({{commentsTotal}})

Monte Giano nõlv enne põlengut koos
Monte Giano nõlv enne põlengut koos "fasistliku metsatukaga". Autor/allikas: Marco Miluzzi/Youtube/Wikimedia Commons

Itaalias on puhkenud vaidlus seoses metsapõlenguga, mis hävitas diktaator Benito Mussolini auks 1930. aastate lõpus istutatud metsatuka, ja sellele järgnenud plaaniga "fašistlik mets" taastada.

Augustis Itaalia keskosas Rieti provintsis puhkenud põleng, mis sai väidetavalt alguse tomatikastme keetmisel juhtunud õnnetusest, hävitas metsatuka, mis asus Giano mäe nõlval, vahendas The Local.

Nõlval, kaheksa hektari suurusel alal kasvanud 20 000 okaspuud olid istutatud aastatel 1938-1939 Cittaducale metsanduskooli õpilaste poolt. Puud olid istutatud Mussolini auks ja need asetsesid nii, et moodustasid sõna "DUX" ("Juht") ehk fašistliku riigijuhi ladinakeelse ametinimetuse.

Nüüd on aga mitmed organisatsioonid ja kodanikud kutsunud üles puudekompositsiooni taastama. Plaani kriitikud aga leiavad, et tegu oli fašistliku propaganda tüüpilise näitega, kus keskkonnast ja maastikust tehti ideoloogilise mainekujunduse vahend. Sisuliselt on tegu osaga laiemast vaidlusest, mis puudutab Mussolini ajastu monumente ja Itaalia ühiskonna suhtumist eelmise sajandi pärandisse.

Nimetatud metsatuka asjus on vaildusi peetud ka varem, juba enne selle aasta põlengut. 1998. aastal soovis keskvalitsus metsa hooldada, kuid siis oli selle raames eesmärgiks ka sõna "DUX" uute taimede istutamise abil ära kaotada. Selle plaani üle debateeriti lausa parlamendis, kuid tegudeni lõppkokkuvõttes ei jõutud.

2004. aastal aga sai valimistel regionaalvalitsuse juhiks paremäärmusliku taustaga poliitik Francesco Storace, kes polnud kunagi oma sümpaatiat fašistliku ideoloogia vastu varjanud ja kes soovis asuda korrastama just nimelt Mussolinile viitavat puudekompositsiooni. Nüüd, pärast metsapõlengut, on metsatuka taastamise plaanide taga samuti Storace ja tema mõttekaaslased.

Samas tuleb teema puhul arvestada ka ökoloogilist poolt ning viimaste metsandusalaste uurimuste kohaselt pole puude uuesti istutamine parim viis, kuidas mingit looduslikku piirkonda pärast metsapõlengut taastada. Pigem olevat õigem lasta loodusel ise taastuda, kusjuures see tagaks ka suurema liigirikkuse.

Toimetaja: Laur Viirand



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: