Ministeerium: Läti ei saa kehtestada oma köögiviljadele madalamat maksu ({{commentsTotal}})

{{1507631520000 | amCalendar}}

Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialisti Sirje Pulga kinnitusel ei saa Läti kehtestada madalamat käibemaksu oma riigi toiduainetele ja kõrgemat teise riigi toodetele.

Läti kavatseb tuleva aasta 1. jaanuarist alandada kodumaiste juur- ja puuviljade käibemaksu seniselt 21 protsendilt viiele protsendile. Eesti tootjad kardavad, et ei suuda ühisel turul hinnaga enam konkurentsis püsida.

Rahandusministeeriumi peaspetsialist Sirje Pulk kinnitas ERR-i raadiouudistele, et käibemaksuseadused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu käibemaksu direktiiviga, mille põhiprintsiip on neutraalsuse printsiip.

Pulga sõnul tähendab see muu hulgas ka seda, et sama kaupa peab maksustama ühtemoodi sõltumata sellest, kust see pärit on.

"Kui millelegi kehtestatakse madaldatud maksumäär - toiduainetele põhimõtteliselt võib kehtestada madaldatud maksumäära - ja kui näiteks seda kehtestatakse viis protsenti, siis peab kõiki kartuleid, mida Lätis müüakse, maksustama viie protsendiga," rääkis Pulk.

"Ei saa öelda, et Lätis toodetaval kaubal oleks üks määr ning Leedus ja Eestis toodetaval oleks mingi teine maksumäär. Kui neid samu tooteid müüakse Lätis, siis peab ühesugune maksumäär olema," rõhutas ta.

Seda, et võimalik madalam käibemaksumäär Lätis tooks kaasa sarnase piirikaubanduse kasvu nagu alkoholi puhul, Pulk ei usu.

"Sellist juurviljapaanikat ma küll ette ei ennustaks. Esiteks, me ei tea veel, mis maksumäär sinna tuleb ja kas see muudatus üldse tuleb ja mis selle muudatuse sisu on. Aga kui me räägime oletatavalt, siis maksumäära alandamine ei too koheselt kaasa hinna alandamise. See jaguneb ju tootjate ja tarbijate vahel ära. See tähendab, et kuidas see hind lõpuks kujuneb, ei oska praegu öelda," selgitas ta.

Pulk ka näiteks, et kui Eesti talumees läheb Läti turule näiteks kartulit müüma, siis vaevalt ta seal ennast käibemaksukohustuslaseks registreerib, sest tema käive seal on väiksem kui kohustuslik piirmäär. Kui aga Eesti talumees müüb kaupa Lätti poodi, siis see on piiriülene tehing ning talupidaja maksustab kartulit nullmääraga ning pood vastavalt Lätis kehtivale maksumäärale.

Läti ministeerium: jutt käib enim kasvatatavatest viljadest

Läti põllumajandusministeeriumi kinnitusel saavad tulevikus madalama käibemaksumääraga Lätis samu põllumajandussaadusi müüa siiski kõigi Euroopa Liidu riikide tootjad.

"Et kuulume Euroopa Liitu, ei saa me oma tootjaid panna teiste Euroopa Liidu tootjatega võrreldes soodsamasse olukorda. Jutt käib neist põllumajandussaadustest, mida me Lätis kõige enam kasvatame. Ainult neist," rõhutas Läti põllumajandusministeeriumi parlamendisekretär Ringolds Arnitis "Aktuaalsele kaamerale".

"Peaeesmärk on tõsta meie aia- ja puuviljakasvatajate konkurentsivõimet. Madalama käibemaksumääraga suudavad nad paremini konkureerida nii varimajanduse kui ka nende Euroopa Liidu riikide tootjatega, kus on madalam käibemaksumäär. Näiteks Poolaga, kus samuti on viieprotsendine käibemaks," selgitas Ringolds.

Toimetaja: Merili Nael, Merilin Pärli



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: