Rajoy küsib ametlikult, mida Puigdemont teisipäeva õhtul tegi ({{commentsTotal}})

{{1507704660000 | amCalendar}}

Hispaania peaminister Mariano Rajoy ütles kolmapäeval telekaamerate ees tehtud avalduses, et valitsus otsustas küsida Kataloonia regiooni valitsuselt ametlikult, kas teisipäevane regioonivalitsuse presidendi Carles Puigdemonti kõne ja sellele järgnenud allkirjastamine oli iseseisvuse väljakuulutamine või mitte.

Rajoy sõnul sõltuvad sellest ametlikust vastusest ka Hispaania valitsuse järgnevad sammud ja võimalikud meetmed, sealhulgas ka põhiseaduse 155. artikli kasutamine, mis tähendab otsevalitsemise kehtestamist Kataloonia regiooni üle, vahendas Reuters.

Hispaania peaminister süüdistas Puigdemonti ka selles, et viimane soovis teisipäeva õhtul teadlikult ebaselge sõnumi saata.

"Selle üleskutsega enne mis tahes meetmeid, mis valitsus võib meie põhiseaduse paragrahvi 155 alusel rakendada, tahame pakkuda kodanikele selgust ja kindlust, mida nii tähtis küsimus nõuab," ütles Rajoy.

"Me peame tegema kiiresti lõpu olukorrale, milles Kataloonia on, ning taastama võimalikult kiiresti turvalisuse, rahu ja kindluse," rõhutas peaminister pärast valitsuse erakorralist istungit järgmiste sammude arutamiseks.

Hispaania valitsus kogunes hommikul kriisiistungile

Hispaania valitsus kogunes kolmapäeva hommikul Kataloonia iseseisvuspüüdlustega seoses erakorralisele istungile.

Asepeaminister Soraya Sáenz de Santamaría ütles ajakirjanikele, et Kataloonia presidendi Carles Puigdemonti teisipäevaõhtune kõne oli "inimeselt, kes ei tea, kus ta on, kuhu ta läheb või kellega ta tahab minna".

"Olles nii kaugele jõudnud ja tekitanud Kataloonias ajaloo suurimad pinged, pani president Puigdemont piirkonna kõige hapramasse olukorda. Tema kõne oli sellise inimese kõne, kes ei tea, kus ta on, mida ta soovib või kellega koos soovib edasi minna. Valitsus ei saa tunnustada Kataloonia referendumi tulemusi, sest põhiseadus keelab seda," rõhutas Sáenz de Santamaría.

Kataloonia liider Carles Puigdemont allkirjastas teisipäeva õhtul Hispaania autonoomse piirkonna "peatatud" iseseisvusdeklaratsiooni.

Varem oli ta parlamendile esinedes lükanud iseseisvuse väljakuulutamise edasi ja lubanud püüelda dialoogi poole Madridiga.

Hispaania opositsioonijuht ootab samuti selget sõnumit

Hispaania opositsiooni suurima erakonna Sotsialistliku Töölispartei juht Pedro Sánchez teatas kolmapäeval samuti, et Kataloonia juhid peavad täpsustama, kas nad kuulutasid iseseisvuse välja või mitte.

Tema sõnul vajavad seda selgust nii Kataloonia kui ka ülejäänud Hispaania.

Samuti märkis Sánchez, et ta leppis peaminister Rajoyga kokku arutleda võimaluste üle põhiseadust reformida. 

Põhiseaduse reform on eelduseks muuta reegleid, kuid autonoomseid regioone, sealhulgas Katalooniat, valitsetakse.

Sánchez märkis, et ta leppis Rajoyga kokku, et moodustatakse komitee, mis analüüsib kuus kuud praegust regioonide autonoomia süsteemi. Seejärel aga algaks Hispaania parlamendis debatt põhiseadusreformi üle.

Ta lisas, et keskendutakse sellele, "kuidas Kataloonia jääks Hispaaniasse, mitte kuidas ta lahkuks".

Opositsioonijuht kinnitas, et ta toetab põhiseaduslikke samme, mida Hispaania valitsus on sunnitud astuma, kui Puigdemont vastusest keeldub või kinnitab, et Kataloonia on ametlikult iseseisvuse välja kuulutanud.

EL kutsub Kataloonia kriisis üles Hispaania põhiseadust austama

Euroopa Liit manitses kolmapäeval Kataloonia kriisis Hispaania põhiseadust austama.

"Komisjon jälgib Hispaania olukorda tähelepanelikult ja kordab varasemat üleskutset austada Hispaania põhiseaduslikku korda," ütles Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.

Allikas: Rajoy vaeb Kataloonia kriisiistungil "kõiki valikuvariante"

Hispaania peaminister Rajoy vaeb kolmapäeval kõiki valikuvariante kriisikõnelustel, milles valitsus kaalub edasisi samme pärast Kataloonia "peatatud" iseseisvusdeklaratsiooni, lausus allikas valitsusest.

"Nad uurivad kõiki valikuvariante," lausus allikas.

Kataloonia valitsus: iseseisvusdeklaratsiooni allkirjastamine oli "sümboolne"

Teisipäeva õhtul toimunud Kataloonia iseseisvusdeklaratsiooni allkirjastamine oli üksnes "sümboolne akt", ütles Kataloonia valitsuse pressiesindaja kolmapäeval.

Deklaratsioonile panid allkirja Kataloonia president Carles Puigdemont ja iseseisvusmeelsed parlamendisaadikud.

Jordi Turulli sõnul oli deklaratsiooni allkirjastamine "sümboolne akt, millega me kõik panime allkirja iseseisvuse väljakuulutamise pühendumusele".

Turull rõhutas, et ametliku deklaratsiooni "peab tegema Kataloonia parlament".

Kataloonia valitsus hoiatas Madridi artikli 155 kasutamise eest

Kui Hispaania valitsus sekkub Kataloonia võimutäiusesse, näitab see tahtmatust läbirääkimisi pidada ja Kataloonial ei jää muud üle kui iseseisvusele pühenduda, ütles Kataloonia regioonivalitsuse pressiesindaja kolmapäeval.

Kolmapäevased sündmused näitavad, kas Hispaania valitsuse jaoks on võimalus dialoogiks olemas või mitte, ütles Jordi Turull usutluses Catalunya Radiole.

Kataloonia valitsus pole muutnud oma plaane, kuid tahab läbirääkimisi, lisas ta.

Kataloonia liider Carles Puigdemont kuulutas teisipäeval Kataloonia iseseisvaks, kuid lükkas selle rakendamise edasi ja lubas püüelda dialoogi Madridiga.

Hispaanial on võimalus rakendada põhiseaduse artiklit 155, mis lubab keskvalitsusel võtta osaline või täielik kontrolli mõne oma 17 regiooni üle, kui need ei täida seaduses sätestatud kohustusi.

Hispaania diplomaat: Kataloonia liidri avaldus võrdub riigipöördega

Kataloonia liidri Carles Puigdemonti avaldus iseseisvuse väljakuulutamisest ja selle ajutisest rakendamata jätmisest võrdub riigipöördega, ütles Hispaania suursaadik Prantsusmaal kolmapäeval.

See oli võrdväärne "riigipöördega", kuid selle erinevusega, et "pole näha inimesi minemas parlamenti relvadega," lausus Fernando Cardera.

"Te ei saa ajutiselt peatada midagi, mida pole olemas," sõnas Carderera intervjuus Prantsuse raadiokanalile RTL.

"Iseseisvus on nagu rasedus - sa kas oled rase või mitte," ütles ta.

Kataloonia liider tegi ettepaneku lükata iseseisvusdeklaratsioon edasi

Puigdemont pidas teisipäeval piirkonna parlamendis rahvasaadikutele kõne, milles kinnitas, et 1. oktoobri referendumil saadi õigus iseseisvuseks. Samas tegi ta ettepaneku lükata iseseisvusdeklaratsiooni ametlik väljakuulutamine edasi ja jätkata vastutustundlikku ja rahumeelset dialoogi omariikluse saavutamiseks.
Kataloonia liider Carles Puigdemont lükkas teisipäeva õhtul Hispaania autonoomse piirkonna iseseisvuse väljakuulutamise edasi ja lubas püüelda dialoogi poole Madridiga.

Puigdemont ütles Kataloonia parlamendis peetud kõnes, et piirkonnal on iseseisvusreferendumi tulemusel õigus iseseisvusele.

"Ma võtan endale Kataloonia rahva antud mandaadi saada iseseisvaks vabariigiks," ütles Kataloonia president regionaalparlamendis, kuid palus piirkonna esinduskogul "külmutada iseseisvusdeklaratsioon, et algatada lähinädalail dialoog".

Regiooni valitsuse kinnitusel võttis 1. oktoobril korraldatud rahvahääletusest osa umbes 43 protsenti valijaskonnast, kellest 90 protsenti toetas Kataloonia iseseisvust.

Puigdemont rõhutas kõnes vajadust deeskaleerida pingeid ning mitte suurendada neid sõnade või tegudega. Ta mõistis oma kõnes hukka Hispaania politsei vägivaldsed sammud rahvahääletuse takistamiseks.

Kataloonia parlamendi opositsioonijuht nimetas "riigipöördeks" presidendi avaldust, et tal on mandaat kuulutada välja piirkonna iseseisvus Hispaaniast, lisades, et sel pole Euroopas mingit toetust.

Opositsioonijuht Inés Arrimadas Ciudadanose erakonnast ütles, et enamik katalaane peab end katalaanideks, hispaanlasteks ja eurooplasteks ja nad ei lase regionaalametnikel "oma südameid murda".

Hispaania valitsus oli varem teisipäeval manitsenud Kataloonia võime mitte tegema midagi "pöördumatut" ning üleskutsega mitte langetada Madridiga dialoogi võimatuks tegevat otsust esines ka Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk.

Barcelona populaarne linnapea Ada Colau kutsus esmaspäeval Puigdemonti mitte kuulutama iseseisvust ühepoolselt välja, hoiatades, et see võib ohtu seada sotsiaalse sidususe.

Kataloonia võimud on kutsunud Euroopa Liitu vahendama dialoogi Madridiga, kuid Hispaania keskvalitsus on öelnud, et dialoog saab kõne alla tulla alles siis, kui iseseisvuspüüdlustest on loobutud.

Madrid lükkas Kataloonia "vaikiva" iseseisvusdeklaratsiooni tagasi

Hispaania valitsus lükkas teisipäeval tagasi Kataloonia iseseisvuse "vaikiva" väljakuulutamise piirkonna liidri poolt.

"On vastuvõetamatu kuulutada iseseisvus vaikivalt välja ja seejärel see selgesõnaliselt külmutada," ütles keskvalitsuse pressiesindaja AFP-le. 

Katalaanide seas pole iseseisvuse küsimuses üksmeelt

Katalaanid on iseseisvuse küsimuses sügavalt lõhenenud ning ehkki enamik katalaane on pooldanud iseseisvusreferendumi korraldamist, jäid paljud Hispaania koosseisu jäämist toetavad katalaanid hääletuselt eemale, sest Hispaania põhiseaduskohus oli selle ebaseaduslikuks kuulutanud.

Viimase nädala jooksul on nii iseseisvuse toetajad kui ka selle vastased korraldanud suurmeeleavaldusi, ilmestades katalaanide lõhestatust iseseisvuse küsimuses.

Hispaania keskvalitsuse ja Kataloonia võimude vastasseisus on kaalul eurotsooni suuruselt neljanda majanduse tulevik.

7,5 miljoni elanikuga Kataloonia annab Hispaania majandustoodangust viiendiku ja selle majandus on umbes Portugali suurune.

Piirkonna eraldumise korral kaotaks Hispaania 16 protsenti elanikkonnast, veerandi ekspordist, viiendiku majandustoodangust ja sadade kilomeetrite ulatuses Vahemere rannikualasid. Regioonil on ka oma keel, mida suruti maha kindral Francisco Franco 1939. kuni 1975. aastani kestnud diktatuuri ajal.

Kataloonial on juba ulatuslik autonoomia haridus-, tervishoiu- ja politsei valdkonnas, kuid selle juhid soovivad autonoomiat suurendada, sest nende hinnangul antakse keskvõimule rohkem, kui sealt vastu saadakse.

2014. aastal korraldas Kataloonia mittesiduva rahvaküsitluse, mille tulemusena toetas 80 protsenti hääletanutest iseseisvust, ehkki 6,3 miljonist hääleõiguslikust inimesest osales vaid 2,3 miljonit.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS/ERR



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: