EKI tõstis majanduskasvu prognoosi 4,5 protsendile ({{commentsTotal}})

Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) tõstis tänavuse majanduskasvu prognoosi 4,5 protsendile.

EKI direktor Marje Josing rääkis pressikonverentsil, et majanduskonjunktuur on tõusutrendil.

"Oleme buumitsüklis, väga heas majandustsüklis. Seda tagab ka meie ümber olev majanduskeskkond, mis on igal pool parem kui kvartal, paar tagasi," sõnas Josing.

Seetõttu suurendas EKI Eesti tänavust sisemajanduse kogutoodangu (SKT) prognoosi 4,5 protsendile. Järgmise aasta prognoos on 3 protsenti.

Esimesel poolaastal majanduskasv järsult kiirenes ja ulatus 5,2 protsendini. Seejuures oli esimese poolaasta majanduskasv EKI kinnitusel suhteliselt laiapõhjaline ning eriti andis sellele hoogu investeeringute kasv. Eeldatult jätkus kiire majanduskasv ka kolmandas kvartalis.

EKI teatel on Eesti majandusolukord alates 2016. aasta teisest poolest paranenud.

EKI ekspertide ja analüütikute paneeli septembri hinnangutest nähtub, et Eesti majandusolukord on juuniga võrreldes paranenud. Majandustesti tulemused näitavad tõusu praktiliselt kõikides valdkondades.

Eesti majandusedu tugineb ekspertide sõnul suuresti Euroopa Liidu majanduses toimunud positiivsetele muutustele, poliitilise ebakindluse vähenemisele ja Eesti peamiste kaubanduspartnerite majandusarengule.

Majanduskasvu kiirenemisele on tuge lisanud ka siseriiklikud arengud: kõrge tööhõive, elanike tulude kasv, eratarbimise areng jne.

Eesti praeguse majandusolukorra võrdlus aastatagusega näitab, et olukord käesoleval aastal on oluliselt parem, seda eelkõige majanduses tervikuna ja investeeringute alal.

EKI ekspertide paneeli septembri hinnangust nähtub, et Eesti majanduse üldolukorra arenguväljavaated on juuniga võrreldes tugevnenud.

Ekspertide hinnangul on kolm suuremat majandusprobleemi oskustööjõu puudus, vähene innovatsioon ja ebapiisav konkurentsivõime.

Josing märkis pressikonverentsil, et aina enam nimetavad ettevõtjad suurimaks probleemiks just oskustööjõu puudust.

Inflatsiooniootused püsivad kõrged

Josingu sõnul inflatsiooniootused püsivad kõrged, mis tähendab, et hinnatõus jätkub.

EKI teatel püsis tarbijahindade tõus kolmandas kvartalis suhteliselt kiire, kuid eelseisva poolaasta suhtes on ekspertide seas ülekaalus hinnang, et inflatsioon pöördub aeglustumisele - seda arvab 45 protsenti ekspertidest.

2017. aasta keskmiseks inflatsioonitasemeks prognoosivad EKI eksperdid 3,4 protsenti.

Samas pikaajalise prognoosi järgi võib arvestada hinnakasvu normaliseerumisega ja aeglustumisega 2022. aastaks 2,6 protsendi tasemele.

Euroopa Liidu käesoleva aasta tarbijahinnaindeksi prognoos on 1,7 protsenti ja 2022. aastaks 2,3 protsenti.

Laenuintresside taseme suhtes domineerib endiselt seisukoht, et kuue kuu pärast on nende tase kõrgem.

Perede majandusolukord pole aastaga muutunud

Suurem osa peredest (61%) hindas septembris, et nende majanduslik olukord on sama kui oli 12 kuud tagasi.

Majandusolukorra paranemist viimase 12 kuu jooksul nimetas 20 protsenti peredest ja halvenemist tundis 19 protsenti peredest.

Ootused oma pere majandusolukorra suhtes 12 kuu pärast pole juuni ja eelmise aasta septembriga võrreldes oluliselt muutunud.

Septembris prognoosis 25 protsenti küsitletutest oma pere majandusolukorra paranemist, 51 protsenti samaks jäämist ja 16 protsenti kartis halvenemist.

Mida kõrgem on sissetulek, seda enam on levinud ootused, et pere majandusolukord paraneb.

Säästa suutvate perede osakaal suureneb. Kui aasta tagasi säästis 45 protsenti peredest ja 48 protsenti tuli ots-otsaga kokku, siis nüüd on säästjaid 49 protsenti ja 46 protsenti tuleb ots-otsaga kokku.

Elanike hinnang toimunud hinnatõusule ja inflatsiooniootused püsivad kõrgel tasemel. Hinnatõus sööb osalt ära inimeste sissetulekute tõusu ja ilmselt on see üks põhjusi, miks on halvemaks muutunud elanike püsikaupade ostu prognoos. 

Tarbijate olukorra selgitamiseks viidi 1.-8. septembril läbi telefoniküsitlus 800 inimesega üle Eesti.

Toimetaja: Merili Nael



kommentaar
Priit Pullerits

Pullerits: Šmigun-Vähi dopingusaaga ei ole saanud ammendavat lõpplahendust

Eelmisel nädalal teatas Rahvusvaheline Olümpiakomitee ROK, et kõik 2006. aasta Torino OM-i järeltestid olid puhtad, mistõttu vabanes dopingukahtlustustest ka kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi. Seda ning teisi hiljutisi dopingujuhtumeid kommenteeris Vikerraadio spordisaatele "Spordipühapäev" Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits.

err.ee intervjuu
kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: