Alo Lõhmus: Brežnev ja lapsed ({{commentsTotal}})

Sotsiaal- ja muidumeedias on palju peavangutamist põhjustanud president Kersti Kaljulaiu mõtteavaldus, et tal on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis erakordselt helge lapsepõlv.

President tunnistas, et tema lapsepõlve jättis 1970. ja 1980. aastatel küll olulise varju nõukoguliku ühiskonna kaksikmoraal, näiteks asjaolu, et lasteaias ja koolis ei tohtinud poliitikast rääkida neid asju, millest kõneldi kodus, või et venekeelne poemüüja võis keelduda teenindamast eesti last, kes vene keeles kaupa küsida ei osanud.

Paljud inimesed on seepeale näiteks Facebooki üles laadinud oma rõõmsaid lapsepõlvefotosid ja kinnitanud, et nende kasvuaastad olid küll õnnelikud. Minugi lapsepõlv langes samadele aastakümnetele nagu presidendi oma ning ehkki kahtlemata kogesin samu nõukogulikke nähtusi nagu Kaljulaid, oli ka minu lapsepõlv igal juhul õnnelik.

Lapsel on ju õnn elada mullis, kuhu mahuvad vähemalt esialgu ainult perekond, kodu, sõbrad, mängupaigad ja koolirajad. Ühiskondlikud olud peavad sellesse mulli sissetungimiseks ja selle purustamiseks olema tõeliselt hullud: sõda, küüditamine, arreteerimised, nälg. Brežnevi ajal neid nuhtlusi enam ei olnud, kuid nende ähvardav vari oli täiskasvanutele tõesti endiselt tajutav. Küllap võis see täiskasvanute vahendusel olla tajutav ka terasematele ja tundlikumatele lastele, näiteks mõnele tulevasele presidendile.

Kodune „Ameerika Hääle“ kuulamine ja saadete arutamine või kardinate taga jõulukuuse ehtimine võis pakkuda spioonifilmilikku põnevust, nagu pakkus mulle, ent see võis tekitada ka ängi kodumaa olukorra pärast.

Teiseks tuleb tähele panna, et president ütles oma sõnad intervjuus Luksemburgis elavate eesti laste ajalehele. Isegi kodumaal kasvavatele lastele on nõukogude ühiskonna olusid üha raskem adekvaatselt selgitada, sest üha suurenev ajaline distants selle perioodiga muudab selle lastele raskesti tajutavaks.

Probleemi valmistab neile just nõukogude perioodi erinevate etappide olustiku ja nüansside eristamine. Kui räägid lastele küüditamistest, siis pead varem või hiljem vastama küsimusele, kuidas sul endal õnnestus 1980. aastatel küüditamisest pääseda. Kui kirjeldad nõukogudeaegse propaganda valelikkust, siis järgmisel hetkel pead hakkama kaitsma nõukogude ajal välja antud väärtkirjandust, mille laps tahab piltlikult öeldes prügikasti visata.

Mõningase solvumistundega pead selgitama, et meiegi kuulasime nõukogude ajal rokkmuusikat, et olime väga hästi kursis isegi Lääne bändide albumitega. „Aga kui sind Nõukogude ajal püssiga taga ei aetud, sa võisid lugeda häid raamatuid ja kuulata sama muusikat, mida kuulati Läänes ning isegi telekas oli väärtuslikku vaatamist, mille poolest Nõukogude kord 1970. ja 1980. aastatel siis üldse halb oli?“ küsib laps.

Just nende asjade pärast, millele osutas president Kaljulaid. Kui tänapäeva lapsed proovivad endale ette kujutada, kuidas nad ei tohi koolis avaldada samu mõtteid nagu kodus või kuidas nad poes eesti keeles jäätise küsimise eest sõimata saavad, siis suudavad nad hetkeks ehk tajuda hilise nõukogude aja ängistavat atmosfääri.

See pole stalinliku otsese terrori atmosfäär, kuid kaugeltki mitte ka selline koomiline naljaühiskond, nagu neile mõne seriaali põhjal tunduda võib. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: