Tallinnas kandideerib sotside ridades kunagine perevägivallatseja ({{commentsTotal}})

Sotsiaaldemokraatide ridades kohalikel valimistel Nõmmel kandideeriv Kalle Laane esitleb end laste eest seisjana, aga oli ise kunagi perevägivallatseja.

Perevägivalla ohvri, 67-aastase Reeda (nimi muudetud - toim) postkasti potsatas valimisreklaam, mis tõi pinnale valusad mälestused, vahendas "Pealtnägija".

Nimelt selgus reklaamist, et tema eksabikaasa, 68-aastane Kalle Laane kandideerib sotsiaaldemokraatide nimekirjas ja reklaamib end sotsialpedagoogina. Platvormi nurgakivina toob Laane välja, et ükski Nõmme laps ei peaks olema meeleheitele aetud ja ükski eakas ei tohiks tunda hirmu hoolimatuse ees.

Reet kohtus tulevase abikaasa Kallega vaid 17-aastaselt. Neid ühendas muusikahobi – naine laulis ja mees mängis pilli.

Armastus oli suur ja paar laulatati 1971. aastal, kuid märgid tulevastest probleemidest olid juba horisondil. Nimelt lõi mees juba kurameerimise ajal Reeta vaidluse ajal vastu kõrva, nii et selle trumminahk purunes.

Laane ise möönab, et tal oli aastaid tõsine alkoholiprobleem. Perre sündis kaks last, aga kooselu läks järjest hapumaks.

"Ma olin inimene, kellel oli nõrgenenud impulsikontroll, ja ma ei taha praegu hakata tõesti üles tooma igasuguseid pingete allikaid, mis võisid olla seal. Kuid pingeid oli väga palju," tunnistas nüüdne volikogu kandidaat.

Laane viskas abikaasat noaga

Reet meenutab, et neil tekkis materiaalseid probleeme ning ka omavahelistes suhetes tekkisid mõrad. Sisuliselt juba lõppenud abielu lahutati aastal 1982, kuid mees pendeldas naise sõnul tema juures aastani 1994. 

Lugu on täis seebiooperlikke pöördeid ja delikaatseid detaile, mida kõiki pole põhjust üksipulgu lahata, kuid ilmekas näide on, et Reet kasvatas 1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses tütart, kelle Kalle sai järgmise naisega. Miks – see on pikem lugu. Kõige jõhkram juhtum leidis aset ühel Reeda sünnipäeval.

"See oli kusagil 1980. aastal, ta tuli mu sünnipäevale. Õhtul, kui ma koristasin sünnipäevalauda, istus ta veel kohvilaua taga ja tordi lõikamiseks oli laua peale jäänud üks endise koka pikk, peenike kokanuga. Järsku lendas see nuga elutoast mulle kööki, maandus mul vasakusse jalareide, püsti. Ja nii õnnetult, et ma ei suutnud enam ise seda välja tõmmata," kirjeldab Reet.

"Sest see oli väga pikk ja peenike nuga. Õnneks maandus see ainult reide. See oleks võinud läbida täiesti mind, täiesti minu peast ka läbi minna," lisab ta.

Poeg kinnitab ema jutustatud lugu

Kuigi verd jooksis kõvasti ja Reedal olid hirmsad valud, ei viinud mees teda traumapunkti. Haavale pandi peale viinalapp, kuid hommikuks ei saanud Reet enam jalga liigutada ja viimaks viis abikaasa ta siiski traumapunkti.

Juhtunut mäletab ka Laane. "Inetu lugu sündis. Tekkis kehavigastus, kusjuures ma kordan veel kord, see ei olnud tahtlik."

Enda sõnul ei soovinud Laane nuga naise pihta visata. Ta ütleb, et tegu oli mõistusevastane ja kole, kuid haiget ta naisele teha ei tahtnud. Alles järgmisel päeval naise arsti juurde viimist põhjendas mees sellega, et oli tugevas alkoholijoobes.

Nende poeg Ahto kinnitab ema jutustatud lugu.

"Seda, mis ema on läbi elanud, ma isegi ei kujuta ette, sest mina võtan seda tugeva mehe psüühikaga, aga mida [tundis] õblukene neiu koos oma väikeste lastega - ema nägi ju ohtu ka väikestele lastele - see tuleb veel korrutada kümne, saja, tuhande või ma ei oska öelda, millega," nentis ta.

Ehkki vigastus vajas tõsist õmblust ja sellest on tänaseni kleidi all arm, ei teinud Reet avaldust miilitsasse või kohtusse.

Vägivaldsed juhtumid jätkusid kaine perioodi ajal

Kalle ise väidab, et tegi juba 1984. aastal alkoholiga lõpparve ja pärast seda mingeid ekstsesse polnud.

"Pealtnägija" otsis üles ka Kalle teise naisega saadud tütre. Kõik kolm – Reet ja kaks Kalle last eri kooseludest – kinnitavad, et vägivaldsed intsidendid jätkusid ka kaine perioodi ajal. 1987. aastal toimus aga järgmine lugu, mis on tänini Reedal eredalt meeles.

"Siis võttis ta kapi pealt vaasi ja viskas kuskil nelja meetri kaugusele. See oleks samuti võinud lennata ei tea kuhu. See maandus mulle vastu parema jala põlve ja ma ei julenud ju sellega arsti juurde minna, hakkasin lonkama. Mul õnneks töö juures oli medpunkt, kes teadis, millega tegemist, ja ega ma ei olnud ainuke kannataja naine. Mul on mõra põlves ja see annab mul siiamaani tunda," rääkis Reet.

Laane sellise juhtumi aset leidmist ei tunnista. "Mina küll ei tea, et oleks midagi sellist olnud," ütles ta.

Triangel kestis, kuni täiskasvanuks saanud ja politseiuurijaks õppiv poeg Ahto tõstis ühel päeval aastal 1994 isa füüsiliselt välja.

"Siis ma õppisin juba sisekaitseakadeemias ja teadsin juba, kuidas toimida nendes olukordades. /.../ Kuigi me ei leia seda julgust võib-olla sellel hetkel, me ei leia seda julgust iseenda pärast, siis me peame selle julguse leidma teiste pärast, just nende pärast, kes on hädas. Kes vajavad kõige rohkem abi, ma ei räägi siin ainult oma emast, räägin seda üleüldiselt. See julgus tuleb leida, see ongi inimeseks olemise põhialus," sõnab Ahto.

Laane sõnul on ta muutunud

Kaine perioodi ajal loetletud episoode Kalle Laane kas ei mäleta või eitab. Mitte ainult ei võta ta enda sõnul juba aastaid tilkagi, vaid hakkas tegelema vaimsete praktikatega, jättis maha senise ameti tööstuses ning asus 1993 tööle Nõmme lastekodu kasvatajaks. Järgnebki tänaseni kestev karjäär, kus ta justkui hüvitab varasemaid patte.

"See oli teadlik otsus ja sealt edasi on tulnud palju teisi teadlikke otsuseid. /.../ See sõltub inimeste uskumusest, osa inimesi usub seda, et kui inimene on kunagi sooritanud mingisuguse halva teo, siis ta ongi selline, ta jääbki selliseks, küürakat parandab haud. Osa inimesi teadvustab endale, et elus kõik muutub," lausus Laane.

1998. aastal lõi Laane Eesti sõltuvushaigete rehabilitatsiooni ühingu, mida teatakse Tootsi toa nime all, kus tegeles probleemsete lastega ja esines sel teemal isegi televisioonis.

2012. aastal kirjutas Laane magistritöö SOS lastekülast, ta reklaamib end muu hulgas perekonna tugevdamise, probleemkäitumiste ennetamise ja pereteraapia spetsialistina. Käesolevatel valimistel kasutab tiitleid sotsiaalpedagoog ja sotsiaaltöö magister.

Tänaseks juba kolmandas kooselus mees on justkui keeranud elus uue lehekülje.

Terapeut: selline inimene ei tohiks teisi nõustada

MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskuse psühhoterapeut Kait Sinisalu ei pea õigeks, et sellise minevikuga inimene teisi nõustab ja veel sellise sildi all kandideerib. Tema sõnul peaks noorte või lausa katkiste peredega töötavatele inimestele kehtima eriti kõrged standardid.

"Meil on palju-palju lugusid sellest, kuidasmoodi on valimistel või kuskil mujal väga julm, ohtlik ja vägivaldne inimene ja meie töötajatena ei saa seda infot kusagil avaldada, ainult, kui siis see ohver ise," nentis Sinisalu.

Tema sõnul on probleem süsteemis - Eestis on vaimse tervise valdkond reguleerimata, terapeudiks või nõustajaks võib end nimetada ükskõik milline inimene.

Üks kõnekamaid fakte on, et end laste traumade spetsialistina esitlev mees ei suhtle enda lastega kahest esimesest kooselust.

"Ma olen ju vaenlane, ma pean olema vaenlane," vastas Laane küsimusele, miks ta pole suutnud enda peresuhteid samade võtetega, mida teistele õpetab, ära klaarida.

"Kui me oleme protsessis sees ise osalisena, siis me saa tegutseda terapeudina või nõustajana selle protsessi suhtes," lisas ta.

Poeg Ahto märgib, et ei tea oma isast palju, sest tema jaoks oli rahulikult edasi elamiseks ainus võimalus tema minevikku jätta.

Reet ütleb, et vabandanud ei ole endine abikaasa kordagi. Laane sõnul pole see nii.

"Ma olen palju kordi tema ees vabandanud, aga arvan, et see ei sobi kokku selle kujuga, mis ta on loonud minust. Ma kordan veel kord, ma vabandan tema ees ja vabandan ka teiste ees, kellele ma olen teinud halba," lausus Laane.

Toimetaja: Karin Koppel



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: