"Suud puhtaks": mis on saanud rahvuste õigusest enda riigile? ({{commentsTotal}})

{{1507725000000 | amCalendar}}

Kuigi kataloonlaste iseseisvuspüüdlused on saanud ka Eestis väga suure avaliku tähelepanu osaks, kuid see pole ainus kord lähiajaloos, kui maailmas uusi riike luua tahetakse või kui need tekivad. Miks jäi Eesti Kataloonia küsimuses Hispaania poolele? Kui paljudele rahvastele jagub oma riiki? Kas Kataloonial või näiteks Šotimaal on õigus lahku lüüa?

Saadet saab järele vaadata artikli päises olevast videost.

Kell 20.45 sõnastasid teema algteesid Vabaerakonna saadik ja riigikogu Kataloonia toetusgrupi liige Artur Talvik ning rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu:

Kiireks ülevaateks sobib otseblogi saates öeldud mõtetest:

Mida arvavad saate vaatajad Twitteris? Räägi kaasa kasutades teemaviidet #suudpuhtaks. Täna valib saatesse säutse välja ERRi Barcelonas viibiv ajakirjanik Epp Ehand.

Kirjus üleilmses poliitikas lähtutakse rahvusvahelistest kokkulepetest. Loodud on ka üleilmsed organisatsioonid, mis peavad hoidma rahu ehk olema konfliktiolukordades läbirääkijad; jälgima inimõiguste kaitset ja vajadusel astuma nõrgemate eest välja.

Kui määrav on rahvuste enesemääramise õigus ja miks see praegu Kataloonia kontekstis välja ei paista? Millistel tingimustel saab seada seda nõrgemaks kui riikide territoriaalse terviklikkuse tähtsust?

Kas Eesti saatuse ja iseseisvumise teema saab siin olla mingiks paralleeliks?

Neil teemadel arutlesid saates "Suud puhtaks" stuudios lisaks Eesti välispoliitika kujundajatele ka Eestis elavad hispaanlane ja katalaan; õigusteaduse spetsialistid ja hispaania kultuuri tundjad.

Saate arutelu jätkub ka reedel kell 12 ERR.ee otsestuudiost.

 

Toimetaja: Greete Palmiste



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: