Fotod | Tühjad letid: Prisma kliente nörritab pidev kaubapuudus ({{commentsTotal}})

Prisma jaeketi kliendid on juba mitmeid nädalaid kurtnud tükati nõukogudeaegset poesaali meenutava vaatepildi üle, mida tühjad letid silme ette toovad. Prisma möönab, et probleem on, kuid lubab, et peagi olukord paraneb.

Prisma kliendid on sel sügisel pidevalt seisnud silmitsi olukorraga, kus õhtul või hommikul poodi minnes on letid esmatarvilikust toidukaubast tühjad: puudu on sortimendi kaupa nii piima- kui lihatooteid, võist rääkimata.

Samuti on ajuti tekkinud pikki tühje lette tööstuskaupade valikus.

Nii on hakatud spekuleerima, kas Lidli tulek on pannud Prisma Eesti turgu hülgama või on ettevõttel tekkinud makseraskused oma tarnijate ees.

Prisma kommunikatsioonijuht Piret Lankots lükkab need kahtlused tagasi, öeldes, et Prisma ei ole oma poode sulgemas ega ole ka makseraskustes.

"Tühjad letid on meie poodides loodetavasti peagi kaduv nähtus, kuna oleme oma sortimendi uuendamisega lõpusirgel. Peamine mure on olnud meil tarbekaubaga. Just tarbekaupade sortimendi uuendamine on sel aastal põhjustanud olukordi, kus osadelt riiulitelt on vana kaup tõstetud juba uude kohta, aga uus kaup, mida näiteks tarbekauba osas ostame järjest enam Soome emafirma kaudu, pole veel kohale jõudnud," põhjendab Lankots.

"See muudatus on põhjustanud meie poekeskkonnas puudujääke, mille üle ei rõõmusta ka me ise. Samas on poes praegu käsil ka hooajakaupade vahetamine, kuna teeme ruumi talvekaubale - kelkudele, suuskadele, soojadele riietele jne. Loomulikult on sellise suure hüpermarketi puhul tulnud ette ka olukordi, kus kaup on jäänud seisma meie lattu ja seda lihtsalt ei jõuta õigeaegselt välja panna," möönab Lankots.

Toiduriiulite kohatist tühjust põhjendab Lankots aga Prisma muutunud töökorraldusega.

"Toiduriiulitel käib poe lahtioleku ajal pidev kauba väljapanemine, aga oleme kulude kokkuhoiu eesmärgil loobunud öösel abis olnud kaubaväljapanijatest ja see võib olla üks põhjus küll, miks laos olevat kaupa lihtsalt õigeaegselt vahel välja panna ei jõuta," selgitab Lankots.

Toimetaja: Merilin Pärli



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: