Seadus jätab hooldekodus elavad vanurid abivahendi ostmisel hätta ({{commentsTotal}})

Eesti riik diskrimineerib hooldekodus elavaid vanureid ja puudega inimesi - nii resümeeris ETV saade "Pealtnägija" oma loo, mille peategelane on 65aastane nägemise kaotanud Agu Tamm.

Nimelt peab pime mees ise ostma endale nii 100-eurose valge kepi kui mitmesajaeurose lugemismasina, sest – pange nüüd tähele – ta elab hooldekodus.

Kui ta ei elaks hooldekodus, kataks riik 90% neist kuludest. Agu pole selle murega kaugeltki üksi, sest Eestis on kokku 162 üldhooldekodu.

Vanahärra sõnul saab Kehtna hooldekodus hästi süüa, mõnusalt jalutada ja vahel kontserte kuulata, aga tema lemmikajaviide on siiski raamatute kuulamine.

Üheksalapselises peres noorimana sündinud Agu haigestus kahe ja poole aastaselt rahhiiti, mis kahjustas nägemist. Nägemise lõplik kadu aastakümneid hiljem sundiski meest kolima hooldekodusse.

Veel omas kodus elades soetas ta riigi toel aparaadi, mis loeb pimedatele ette raamatuid ehk Viktor readeri või Daisy pleieri – kuidas keegi seda kutsub.

Aga nüüd on 65-aastasel härral mure. Teda aastaid teeninud lugemismasin on käinud korduvalt remondis ja seda parandada pole enam mõtet. Tuleks osta uus, kuid siit algabki tema sõnul absurd.

Nimelt, kui ta lugeri muretses, elas ta veel kodus ja riik hüvitas 90% kulust ehk 450-eurose seadme hinnast maksis Agu ainult 45 eurot.

Aga kuna Agu elab praegu hooldekodus, siis uue seadme ostu enam ei toetata. 31 eurost, mis talle iga kuu pärast hooldekodu kohatasu kätte jääb – või kommirahast, nagu ta ise seda kutsub – ei tule kuidagi välja.

Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõuniku Raimo Saadi sõnul näeb üldine abivahendite regulatsioon ette jaotust, et mitteindividuaalseid abivahendid, mis on mõeldud eelkõige mittepersonaalseks kasutamiseks, ei kompenseerita riigi poolt ehk sotsiaalkindlustusameti poolt, vaid need peaks olema tagatud läbi konkreetse hoolekandeasutuse.

Teisisõnu, riik jagab abivahendid kaheks: need, mida saab kasutada ainult üks konkreetne isik – nagu näiteks proteesid ja ortoosid – ning need, mis peaksid olema jagatavad, nagu ratastoolid, kepid, aga ka lugemismasin.

Viimased peaksid olema hooldekodu sisseseade osa, mille soetamist riik Agule ja teistele hooldekodu elanikele eraldi ei hüvita.

Raimo Saadi sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonnast ei nõustu väitega, et riik ei suhtu võrdselt. "Pigem ma ütlengi, et siin on lähtutud sellest loomulikust jaotusest, et teatud abivahendid peaksid olema asutuse poolt tagatavad."

Ideaalses maailmas kõlab loogiliselt, et hooldekodu peab abivahendid tagama, aga päris elus ei suuda Kehtna ja teised sarnased asutused 450-eurost pimedate abivahendit osta.

Direktor Relika Viickbergi sõnul on ka kõik üldised abivahendid, nagu ratastoolid ja käimisraamid saadud Saksmaalt või Soomest humanitaarabina, sest täishinnaga uusi osta ei jõua.

Ministeeriumi esindaja Raimo Saadi tõdeb, et on erijuhte, kus tänane jaotuse põhimõte ei tööta. "Seda ongi vaja üle vaadata ja seda on meil ka lähiajal kavas teha," kinnitas ta.

Ta tõi esile, et tegelikult 2016 septembris korra juba määrust muudeti. Näiteks varasemalt olid mitteindividuaalsed ka rinna- ja silmaproteesid, ka kuuldeaparaadid olid mitte-individuaalsed, kuid nüüd juba aasta jagu individuaalselt käsitletavad.

Nii Kehtna hooldekodu juhataja kui õiguskantsler, kelle büroo üle Eesti olukorda kontrollinud, kinnitavad, et abivahendite puudus on laiem ja põhimõtteline probleem.

"See olukord on põhiseaduse vastane. Ei ole mitte ühtegi mõistlikku põhjust sellisel viisil teha inimestel vahet. Kui inimene elab kodus, ta on pime ja ta vajab seda lugemise abivahendit, siis täpselt sama moodi vajab ta seda siis, kui ta elab hooldekodus," lausus õiguskantsler Ülle Madise.

Rahapuudus on viinud nii kaugele, et mõnel pool pole hooldekodu teenuse hulka arvestatud isegi mähkmeid ja need tuleb endal kinni maksta - ja tänu kõnealusele seadusele jällegi täishinnaga.

Agu kirjutas hoolekodu juhataja abiga sotsiaalkindlustusametisse eritaotluse, kuid see jäeti rahuldamata. Järgmisena teavitas ta diskrimineerimisest õiguskantslerit.

Paljuski tõukuvalt just Agu loost kavatseb õiguskantsler teha ettepaneku riigikogule seadust muuta, et lõpetada selline ebavõrdne kohtlemine.

"Hulk inimesi on jäänud hammasrataste vahele ja me ka teame, et see olukord on võimalik lahendada, on võimalik lahendada üpris kiiresti," oli Madise veendunud.

Hea uudis on, et pärast "Pealtnägija" huvitundmist otsustas kohalik vald Agule vajaliku masina osta. Õiguskantsler teeb veel selle nädala sees riigikogu õiguskomisjonile ettepaneku sotsiaalhoolekande seadust muuta, et vastuolu kaoks.

Toimetaja: Priit Luts



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: