Hambaravihüvitist on kasutanud vaid 3,5 protsenti täiskasvanutest
Juulist kehtima hakanud riiklikku hambaravihüvitist on praeguseks kasutanud vaid 34 000 inimest ehk 3,5 protsenti 959 000-st ravikindlustatud täiskasvanust summas 1,4 miljonit eurot. Järgmisesse kalendriaastasse tänavust hüvitist üle kanda ei saa.
Pensionäridele, rasedatele, alla aastase lapsega emadele ja suurenenud hambaravi vajadusega inimestele on aastaseks hüvitispiiriks 85 eurot, ülejäänud täiskasvanutele hüvitab riik kuni 30 eurot aastas. Sealjuures saab 30-eurost hüvitist kasutada kuni poole raviarve tasumiseks.
Hüvitist on kasutatud vähem, kui haigekassa oma tänavuses eelarves prognoosis ning aasta lõpuks täitub ilmselt pool prognoositust.
"Meie prognoos oli, et terve aasta jooksul võib hüvitist kasutada maksimaalselt 41-45 protsenti kogu sihtgrupist. Hüvitis rakendus poolest aastast, mistõttu tuleb see veel omakorda jagada 12 kuu asemel kuue kuu peale," selgitab haigekassa kommunikatsioonijuht Liis Hinsberg.
"Meie poolt planeeritud eelarve uue täiskasvanute hambaravi hüvitise jaoks oli sel aastal kuni kuus miljonit eurot. Meie prognoos on täna, et hüvitist kasutatakse aasta lõpuks kolme miljoni euro eest."
Kas hüvitise korras on plaanis teha muutusi, otsustab haigekassa detsembris.
"Loomulikult me jälgime aasta lõpuni, kuidas hüvitist kasutatakse ning kas kehtestatud hinnad katavad vajalikud kulutused ning teeme ettepanekud vajalikeks muudatusteks," ütleb Hinsberg.
Hambaarstide liit nägi alakasutust ette
Üheks põhjuseks, miks hüvitis alakasutatud on, peitub raviarstide vähesuses, kes haigekassa kehtestatud hinnakirja alusel sõlmitud lepinguga on nõus teenust osutama. Praeguseks on selliseid ravikabinette Eesti peale kokku 151 ning esindatud on kõik maakonnad.
"Me oleme kogu aeg sel seisukohal olnud, et raha peab käima koos inimesega. Inimesel peab olema vaba valik valida omale raviarsti. Arsti-patsiendi suhe on usaldussuhe, see on pikk ja keeruline protsess, eriti hambaarsti juures, sest paljud kardavad hambaarsti," taunib hambaarstide liidu juhatuse liige Marek Vink asjaolu, et patsient ei saa oma arsti juures ravil käia.
Vink kinnitab, et tema haigekassaga lepingut hüvitise alusel hammaste ravimiseks ei oma, samuti ei tea ta oma tutvusringkonnast ühtki arsti, kel see oleks.
"See on täiesti ebamõistlik," on Vink haigekassa kehtestatud hinnakirja suhtes kriitiline. "See oli algusest peale selge, et see on ebaõnnestunud lahendus ja selle eest liit ka hoiatas. Aga minister Ossinovski (tervise- ja tööminister - toim.) on kindel, et kui riik annab turule raha, siis see raha korjatakse sealt ka üles - no antud juhul jäävad patsiendid kannatajaks."
Hambaarstide liidu seisukoht on, et heigekassa kehtestatud piirhinnad ei arvesta tegelike ravihindadega, mistõttu ei tasu arstidel selle alusel töötamine ära.
Toimetaja: Merilin Pärli