Hambaravihüvitist on kasutanud vaid 3,5 protsenti täiskasvanutest ({{commentsTotal}})

Hambaravihüvitis prognoositud kasutust pole leidnud.
Hambaravihüvitis prognoositud kasutust pole leidnud. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Juulist kehtima hakanud riiklikku hambaravihüvitist on praeguseks kasutanud vaid 34 000 inimest ehk 3,5 protsenti 959 000-st ravikindlustatud täiskasvanust summas 1,4 miljonit eurot. Järgmisesse kalendriaastasse tänavust hüvitist üle kanda ei saa.

Pensionäridele, rasedatele, alla aastase lapsega emadele ja suurenenud hambaravi vajadusega inimestele on aastaseks hüvitispiiriks 85 eurot, ülejäänud täiskasvanutele hüvitab riik kuni 30 eurot aastas. Sealjuures saab 30-eurost hüvitist kasutada kuni poole raviarve tasumiseks.

Hüvitist on kasutatud vähem, kui haigekassa oma tänavuses eelarves prognoosis ning aasta lõpuks täitub ilmselt pool prognoositust.

"Meie prognoos oli, et terve aasta jooksul võib hüvitist kasutada maksimaalselt 41-45 protsenti kogu sihtgrupist. Hüvitis rakendus poolest aastast, mistõttu tuleb see veel omakorda jagada 12 kuu asemel kuue kuu peale," selgitab haigekassa kommunikatsioonijuht Liis Hinsberg.

"Meie poolt planeeritud eelarve uue täiskasvanute hambaravi hüvitise jaoks oli sel aastal kuni kuus miljonit eurot. Meie prognoos on täna, et hüvitist kasutatakse aasta lõpuks kolme miljoni euro eest."

Kas hüvitise korras on plaanis teha muutusi, otsustab haigekassa detsembris.

"Loomulikult me jälgime aasta lõpuni, kuidas hüvitist kasutatakse ning kas kehtestatud hinnad katavad vajalikud kulutused ning teeme ettepanekud vajalikeks muudatusteks," ütleb Hinsberg.

Hambaarstide liit nägi alakasutust ette

Üheks põhjuseks, miks hüvitis alakasutatud on, peitub raviarstide vähesuses, kes haigekassa kehtestatud hinnakirja alusel sõlmitud lepinguga on nõus teenust osutama. Praeguseks on selliseid ravikabinette Eesti peale kokku 151 ning esindatud on kõik maakonnad.

"Me oleme kogu aeg sel seisukohal olnud, et raha peab käima koos inimesega. Inimesel peab olema vaba valik valida omale raviarsti. Arsti-patsiendi suhe on usaldussuhe, see on pikk ja keeruline protsess, eriti hambaarsti juures, sest paljud kardavad hambaarsti," taunib hambaarstide liidu juhatuse liige Marek Vink asjaolu, et patsient ei saa oma arsti juures ravil käia.

Vink kinnitab, et tema haigekassaga lepingut hüvitise alusel hammaste ravimiseks ei oma, samuti ei tea ta oma tutvusringkonnast ühtki arsti, kel see oleks.

"See on täiesti ebamõistlik," on Vink haigekassa kehtestatud hinnakirja suhtes kriitiline. "See oli algusest peale selge, et see on ebaõnnestunud lahendus ja selle eest liit ka hoiatas. Aga minister Ossinovski (tervise- ja tööminister - toim.) on kindel, et kui riik annab turule raha, siis see raha korjatakse sealt ka üles - no antud juhul jäävad patsiendid kannatajaks."

Hambaarstide liidu seisukoht on, et heigekassa kehtestatud piirhinnad ei arvesta tegelike ravihindadega, mistõttu ei tasu arstidel selle alusel töötamine ära.

Toimetaja: Merilin Pärli



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: