Kim Walli tapmises kahtlustatav leiutaja keeldus selgituste jagamisest ({{commentsTotal}})

Peter Madsen koos politseinikuga oma alllveelaeva juures pärast selle ülestõstmist.
Peter Madsen koos politseinikuga oma alllveelaeva juures pärast selle ülestõstmist. Autor/allikas: SCANPIX / AFP

Taanlasest leiutaja Peter Madsen (46), keda kahtlustatakse Rootsi ajakirjaniku Kim Walli tapmises, keeldus pärast uute tõendite ilmnemist politseile selgitusi jagamast.

Laupäeval leiti merest Walli pea, jalad ja riided ning on pärast seda tulutult Madsenit küsitlenud, vahendas The Local.

Madsen teatas oma advokaadi Betina Hald Engmarki vahendusel, et ta ei soovi enam uurijatega vestelda, kinnitas Kopenhaageni politsei juhtivuurija Møller Jensen.

Kuigi Madsenil on õigus vastamisest keelduda, loodab Jensen siiski, et kahtlustatav uurimise hilisemas faasis rääkima soostub.

"Oleme rahulikud ja jätkame uurimist ning mingil hetkel on meie jaoks loomulik seada süüdistatav vastamisi järeldustega, milleni oleme jõudnud," sõnas juhtivuurija.

Laupäeval tõid sukeldujad merest kotid, kus olid 30-aastase Walli riided, pea, jalad ning ka nuga.

Allveelaeva UC3 Nautilus omanik Madsen eitab Walli tapmist ja väärtegusid tema keha kallal. Varem on ta väitnud, et Wall suri, kui teda kogemata tabas pähe laeva luuk. Paraku ei leitud Walli koljult mõrasid. Seepärast soovisidki uurijad Madsenit uue info valguses taas küsitleda.

Wall läks 10. augusti õhtul Madseni allveelaevale temast lugu kirjutama. Võimud hakkasid allveelaeva otsima järgmisel hommikul, kui Walli elukaaslane teatas, et naine on kadunuks jäänud.

Allveelaeva asukoht tuvastati sama päeva õhtupoolikul, mil Madsen teatas, et ta on teel sadama poole. Seejärel aga allveelaev uppus ning leiutaja päästeti.

Madsen väitis esialgu, et ta jättis Walli Kopenhaageni sadama lähistele juba 10. augusti õhtul. Samas muutis ta oma selgitusi pärast seda, kui sai selgeks, et kogu sadama piirkond on valvekaamerate vaateväljas.

Walli surnukeha torso leiti Kopenhaageni lähedalt merest 21. augustil, ülejäänud kehaosad aga alles möödunud nädalavahetusel. Politsei hinnangul olid pea, käed ja jalad surnukeha küljest tahtlikult eraldatud. Samuti oli surnukeha külge seotud metallist raskus, et tagada selle uppumine. Walli verd leiti ka pinnale toodud allveelaevast.

Teisipäeval asus Rootsi politsei uurima, kas Peter Madsen võib olla seotud ka ühe aastakümneid tagasi toimunud mõrvaga. Selgust võib tuua peagi aset leidev Rootsi ja Taani politsei DNA-proovde andmebaaside ühendamine.

Toimetaja: Karin Koppel



Reformierakonna kontor.

Kaja Kallase teekonda erakonna juhiks kergeks ei prognoosita

Reformierakond on jälle juhi otsingul. Nõusoleku kandideerida erakonna esimeheks on andnud Reformierakonna aseesimees ja Euroopa Parlamendi saadik Kaja Kallas. Kui kergeks või raskeks võib kujuneda see teekond, analüüsis "Aktuaalne kaamera. Nädal."

kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: