Kauplused kasutasid alkoholiaktsiisi tõusu juurdehindluse kergitamiseks ({{commentsTotal}})

Juulist jõustunud aktsiisitõus tõi peaaegu kohe kaasa õlle hinnatõusu poelettidel, kuid maksuameti andmed näitavad, et seni on kauplused tegelikult hoopis juurdehindlust tõstnud ning müünud peamiselt vana hinnaga soetatud laovaru.

Maksuameti andmetel oli juuli alguseks soetatud laovaru, millest jätkuks umbes kolmeks kuuks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Maksuameti teabeosakonna juhataja Janek Leis ütles, et tegelikult on turul vana aktsiisiga õlut praegugi.

"Vaatame, et varuti kolme kuu maht, siis nii juulis kui augustis on juurde ostetud kuskil 20-30 protsenti, mis tähendab, et sellest kolmest kuust jätkub kauemaks," sõnas ta.

Prisma jookide osakonna kategooria juht Terje Sahk märkis, et teatud ariklid on nüüdseks läbi müüdud.

"Prognooside tegemisel on lähtutud eelneva perioodi müükidest ja käibekiirusest. Täna kliendid enam ei osta endises tempos alkohoolseid jooke ja seetõttu ei oska ka prognoosida, kui kauaks neid varusid jätkub," lausus Sahk.

Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu hinnangul on see, et vanad varud pandi müüki juba uue ja kõrgema hinnaga, mõistetav, sest kaupmehe eesmärk ongi võimalikult suurt kasu teenida.

"Jah, olid kolme kuu varud, aga need olid ettevõtete lõikes väga erinevad. Olid ettevõtted, kes tegid väga suure varu, kel palju laopinda ja käibevahendeid. Ja oli ettevõtjaid, kel pole suurt tsentraalset laovaru ja kes hakkasidki müüma selle kõrgema aktsiisiga. Kui juba ühtedes poodides hind tõusis, ega siis pole teistelgi poodidel põhjust odavamalt müüa," selgitas Josing.

Rimi ostudirektor Margus Amor sõnas, et müügihind ei sõltu otseselt laovaru suurusest, vaid turuhinnast.

"Kui mina olen tänasest riiklikust alkoholipoliitikast õigesti aru saanud, siis eesmärk oligi läbi aktsiiside müügihindu tõsta ja läbi selle tarbimist vähendada," nentis ta.

Terje Sahk Prismast lisas, et kõiki artikleid ei suudetagi varuda - varuti kõige populaarsemaid tooteid, mida kliendid olid seni eelistanud osta.

"Aktuaalne kaamera" pöördus kommentaari saamiseks ka Selveri poole, kuid Selver keeldus sel teemal igasugustest kommentaaridest. 

Toimetaja: Karin Koppel



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: