Pärnu vaagib lennujaama ülalpidamise rahastamismudelit ({{commentsTotal}})

Kuigi Pärnu lennuväli renoveeritakse riigi eraldatud 20 miljoni euroga, peab linn leidma võimaluse, kuidas seda edaspidi iga-aastaselt ülal pidada.

Ka sellest summast katab umbes poole riik, ülejäänu peab tulema linnalt ja selle ettevõtjatelt. Turismimaksuga esialgu ei arvestata, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Linna ja maaakonna ettevõtjad jagunevad kaheks. Osa hakkab lennukiga Pärnusse saabuvatest turistidest otsest kasu saama, kui need näiteks spaas käivad või golfi mängivad.

Aga turistide arvu kasv elavdab majandust laiemalt ja nii mõjutab see kaudselt kõiki. Kui suurt panust ettevõtjatelt lennuvälja käigushoidmisel oodatakse, seda alles arutatakse.

"Pärnu linn julges volikogu tasemel võtta omalt poolt selle lepingu vastu teadmises, et nende taga on Pärnu aktiivsed ettevõtjad, kes siis juba praegu saavad alustada müügitööd oma välismaistele partneritele, et aastal 2020 võib Pärnu lennujaam vastu võtta siia saabuvaid tšarterlende," selgitas Pärnus kandideeriv majandusminister Kadri Simson.

"Ettevõtjate abi Pärnu linnale on see, et nad toovad siia lennukeid, kes maksavad maandumistasusid ja siis ei ole kulu suurem, kui ta on riigile täna Tartus või Kuressaares," lisas minister.

Estonia Spaa juhi Andrus Aljase sõnul algavad ettevõtjatel nüüd huvitavad päevad ja võimalusi on palju.

"Ettevõtjate kulutused on ikkagi eelkõige seotud sellega, et need lennud toimuksid ja inimesed lennukiga siia tuleksid. Ettevõtjad kindlasti otseselt infrastruktuuri ei tahaks üleval pidada, vaid meie tahame ikkagi läbi ühise turunduse seda projekti toetada. See on ettevõtjate ühine seisukoht, et turismimaksuga me nõus antud kontekstis ei oleks. Hetkel seda võimalustki ei ole," nentis Aljas.

Aljas ütles, et mingit sundust ei tule, vaid enamik ettevõtjaid kindlasti mõistab lennujaama kasulikkust ja on nõus vabatahtlikult panustama. Riik annab lennuvälja ülalpidamiseks aastas 400 000 eurot, Pärnu linn niisama palju, eeldatavalt siiski vähem.

"Kui suur see summa hakkab olema, seda otsustab Pärnu linnavolikogu. Jah, see tuleb Pärnu linna eelarvest, aga millised saavad olema need katteallikad, nendest me veel räägime," ütles linnapea Kosenkranius.

Toimetaja: Priit Luts



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: