Kiisler süüdistab MTÜ-d Eesti Metsa Abiks tüli õhutamises ({{commentsTotal}})

Metsatee pärast raiet.
Metsatee pärast raiet. Autor/allikas: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Keskkonnaminister Siim Kiisler ütles, et mittetulundusühing Eesti Metsa Abiks (EMA) käitub ettevõtte Est-For Invest kavandatava tselluloositehase vastu üha uusi absurdseid kohtukaebusi esitades nii, et sellest ei ole metsale vähimatki abi.

Kiisleri sõnul tuleks arutellu tulevase tehase üle kaasata lai avalikkus, aga EMA tahab kogu arutelu muuta juriidiliseks kohtuvaidluseks, kus avalikkus ei saa sõna sekka öelda, sest kohtus arutavad asja juristid, mitte rahvas.

„Ükski normaalne inimene ei jookse esimese asjana kohtusse, kui ta tahab avalikku arutelu ja probleemidele mõistlikku lahendust leida. EMA tegelik eesmärk on Eesti ettevõtjate vastu vaenu õhutada ja asja sisulist arutelu kohtu kaudu takistada," lausus minister.

"Selline käitumine võib olla kasulik ainult advokaatidele, aga keskkonnale ja Eestile tervikuna ei tõuse sellest mingit tulu, pigem vastupidi," lisas ta.

Kiisler avaldas oma kriitilise kommentaari pärast seda, kui EMA esitas kohtule uue kaebuse puidutehase rajamisega seotud haldusaktide tühistamiseks.

Tallinna halduskohus jättis tänavu septembris EMA esimese kaebuse läbi vaatamata, kuna leidis, et mittetulundusühingul puudub selles asjas üldse kaebeõigus. Nüüd esitas EMA halduskohtu määruse peale kaebuse ringkonnakohtule.

Kiisler süüdistab ühingut, et see tahab probleemide sisulise arutamise uputada lõputult venivasse kohtuvaidlusse, selle asemel, et keskkonnaspetsialistide ja ettevõtjatega üheskoos asja sisuliselt arutada. Nii õhutatakse kohtukaebustega tüli ja vaenu, lausus ta.

Keskkonnaminister lisas, et praegu pole tulevasele tehasele isegi veel asukohta valima hakatud. Samuti pole midagi teada tehase keskkonnamõju kohta, kuna keskkonnamõju hinnangut alles hakatakse koostama.

„EMA tüütab kohut mõttetute kaebustega, millel pole vähimatki alust, sest tehase sobivuse üle otsustamiseks pole praegu veel olemas peaaegu mingeid andmeid,“ sõnas Kiisler.

Tema sõnul meenutab EMA tegevus oma absurdsuse poolest väga nende eelmist aktsiooni, kus valesid levitades õhutati inimesi elama nädalate kaupa telkides ühe täiesti tavalise hõbepaju all.

Toimetaja: Karin Koppel



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: