Politsei võttis jõuga kinni Tallinna "taksomaffia" kümmekond liiget ({{commentsTotal}})

Kriminaalpolitsei pidas läinud nädalavahetusel Tallinnas kinni nn taksomaffia üheksa liiget: mehi kahtlustatakse linna omavolilises piirkondadeks jagamises ja teiste taksojuhtide takistamises seal kliente teenindamast.

Prokuratuur kahtlustab kolme meest kuritegelikku ühendusse kuulumises ning kohtu loal on nemad eeluurimise ajaks vahi alla võetud, vahendasid "Pealtnägija" ja "Aktuaalne kaamera".

Haarang toimus läinud laupäeval Tallinna sadamas. Politsei piiras sisse kaks taksomaffia liiget ja võttis nad jõuga kinni.

Nädalavahetuse jooksul korraldas politsei veel mitmeid haaranguid, mille käigus pidas kokku kinni üheksa inimest - ettevõtjad ja nende heaks töötanud taksojuhid, kes tegutsesid Tallinna sadamas ja vanalinnas.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre ütles, et maffiajõuk oli Tallinnas mingid teatud piirkonnad justkui maksustanud omavoliliselt.

"Nad andsid teada teistele taksojuhtidele, et see piirkond kuulub neile, ning kui keegi soovis siis seal ka parkida ja klienti peale võtta, siis nad sekkusid," selgitas Tambre.

Kahtlustatavate seas on nii erinevate kriminaalkuritegude eest karistatuid kui ka tõsiseid liiklusrikkujaid. Taksoteenust osutasid nad korrektsete lubade alt, aga hinnad olid sageli kordades kõrgemad ja karistamatuse tunne suur.

Üheksale mehele on esitatud kahtlustus konkurentsi kuriteos ja neist kolm meest on vahi all, sest nemad olid selle maffia ninamehed.

Politsei alustas menetlust juba 2015. aastal ja info kogumiseks on kasutatud nii ajakirjanduses esitatud materjale kui ka erinevaid laekunud vihjeid.

Alanud protsess on politsei esindaja hinnangul pikk samm selleks, et taksomaffia Tallinnast välja juurida.

Politsei julgustab ka asjaosalisi ise nende poole pöörduma ja ülestunnistusi andma, öeldes, et see võib saada hiljem süüd kergendavaks asjaoluks.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: "Pealtnägija", "Aktuaalne kaamera"



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: