ERR Barcelonas I Pinged on leevenenud, kuid segadus suurenenud ({{commentsTotal}})

Hispaanias on kolmapäeval põhiteema olnud see, kas Kataloonia kuulutas iseseisvuse välja või mitte. Kui kohalike inimeste jutud kokku võtta, siis pinged on veidi leevenenud, aga segadus tuleviku osas suurenenud, rääkis Barcelonas viibiv ERRi korrespondent Epp Ehand.

Iseseisvumismeelsed inimesed, kes olid teisipäeva õhtul kogunenud Kataloonia parlamendi juurde, rõõmustasid oma presidendi Carles Puigdemonti jutu peale iseseisvusest ja jäid mõtlikuks, kui selgus, et siiski mitte kohe, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Mina oleksin seda teinud teistmoodi, palju kiiremini. Aga mida oleme teinud - oleme näidanud Euroopale, et oleme andnud Hispaania valitsusele viimase võimaluse läbi rääkida selle üle, kuidas me iseseisvume, nii vähemalt sain mina aru," rääkis Jose.

Xavi ja Oscar vastasid küsimusele, kas nad on veidi pettunud, et mitte veidi, vaid palju. "Meid on taas petetud, me oleme löödud, see on läbi," nentisid nad.

Pärast kõne pidamist kirjutasid Kataloonia võimuesindajad parlamendis alla iseseisvusdeklaratsioonile. Kolmapäevane põhiteema on olnud see, mis siis ikkagi Kataloonia parlamendis juhtus ja kuidas seda hinnata. Sama küsimuse saatis Barcelona poole Madridist teele peaminister Mariano Rajoy.

Peaminister tahab teada, kas Kataloonia kuulutas teisipäeval iseseisvuse välja või siis mitte.

Kui kokku võtta see, mida inimesed Barcelonas praegu räägivad, siis pinged on veidi leevenenud, segadus suurenenud ja mis saab, ei tea.

Pensionil raamatumüüja Recaredo Costa istub parlamendi ees pargis ja ütleb, et ei saanud aru, mis eile toimus. Ta ootab poliitikutelt lahendusi, mitte inimeste vahel vaenu süvendamist.

"Kui see oleks juhtunud 1930ndatel, siis oleksime juba kodusõjas. See on selge. Õnneks nii ei ole ja kõikjal rõhutatakse rahu tähtsust. Aga olukord on väga keeruline," sõnas Costa.

David ütles, et tahab Kataloonia iseseisvust, aga seaduslikel alustel. "Ma ei taha maja, mida hakatakse ehitama katusest. Maja ehitatakse vundamendile," lausus ta.

Victoria sõnul on aga see, et praegu ei ole iseseisvust, hea uudis.

"Ma soovin, et kõigil oleks tööd ja kõik saaksid rahulikult elada ja igaüks saaks vabalt väljendada oma seisukohta. Siis saab kõik korda seada kõigile parimal moel," ütles ta.

Toimetaja: Karin Koppel



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: