Mihhail Korb samastas Kataloonia referendumit Krimmi omaga ({{commentsTotal}})

{{1507750860000 | amCalendar}}

Keskerakonna peasekretär ja riigikogu väliskomisjoni liige Mihhail Korb samastas ETV saates "Suud puhtaks" Kataloonia referendumit Krimmis toimunud referendumiga.

Saatejuht Urmas Vaino küsis Korbi käest, et milliseid erisusi näeb ta Kataloonia referendumi ja Krimmi referendumi vahel.

"Mõlemas kohas avaldasid inimesed oma arvamust. Täpselt samamoodi. Inimesed tulid ja ütlesid oma arvamuse," vastas Korb.

Vaino täpsustas ja küsis, kas Krimmi referendum oli okei. Korb ültes, et jah: "Samamoodi, nagu Kataloonia referendum oli okei."

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson sekkus ja lausus, et Krimmi referendum toimus okupatsiooni tingimustes.

"Ma saan, Mihhail, aru, et praegu enne kohalikke valimisi ei saagi sa teisiti ilmselt väita, aga see on küll olukorra täiesti pea peale keeramine. Võrrelda Krimmi referendumit sellega, mis toimus Kataloonias - isegi [stuudios viibivad] katalaanid ilmselt ütlevad, et see nii ei ole," lisas ta.

Korb: mul ei lastud mõtet lõpetada

Korb teatas neljapäeva hommikul sotsiaalmeedias, et jõudis saates selgitada, et sarnasus on see, et inimesed käisid valimiskastide juures.

"Küll aga ei lastud mul lõpetada mõtet, et mõlemat referendumit ei ole tunnustatud keskvalitsuse ega rahvusvahelise õiguse seisukohalt," kirjutas Korb sotsiaalmeedias.

Korb postitas selgituse pärast seda, kui oli vestelnud erakonnajuhi ja peaministri Jüri Ratasega.

Ratas kinnitas neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et Korbi poolt öeldu ETV saates ei esinda kindlasti Keskerakonna seisukohta.

Ratas soovitas Korbil avalikult oma pooleli jäänud mõte välja öelda. "Minule teadaolevalt on Mihhail Korb seda sotsiaalmeedias teinud."

Toimetaja: Priit Luts



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: