Taavi Aasa toetus Tallinna linnapeakandidaadina tegi hüppe ({{commentsTotal}})

Värske ERR-i uudistetoimetuse ja Turu-uuringute AS-i uuring näitab, et Keskerakonna Tallinna linnapea kandidaadi Taavi Aasa toetus on oktoobris ehk vahetult enne valimisi hüppeliselt kasvanud ning ulatub valimiseelistust omavate inimeste seas 42 protsendini. Septembris oli see näitaja 36 protsenti.

Sotsiaaldemokraatide linnapeakandidaadi Rainer Vakra toetus on langenud kahe protsendipunkti võrra 12 protsendile.

Ka Reformierakonna linnapeakandidaadi Kristen Michali toetus on langenud kahe protsendipunkti võrra ja on nüüd 11 protsenti.

Edgar Savisaart soovib uuesti Tallinna linnapeana näha samuti 11 protsenti septembri 13 protsendiga võrreldes.

EKRE Martin Helme toetus linnapeakandidaadina on kaheksa protsenti (septembris seitse), IRL-i Raivo Aegi toetus kuus protsenti (septembris seitse), roheliste Züleyxa Izmailova toetus kaks protsenti (septembris kolm) ning Vaba Tallinna kodaniku esinumbrit Erik Vesti toetab jätkuvalt üks protsent.

Linnapea eelistused on väga tugevalt seotud erakondliku eelistusega volikogu valimistel. Nii peab 88 protsenti EKRE valijaist sobivaimaks linnapeakandidaadiks Martin Helmet, 85 protsenti sotsiaaldemokraatide valijaist Rainer Vakrat, 78 protsenti Keskerakonna toetajatest Taavi Aasa, 76 protsenti Reformierakonna valijaist Kristen Michalit ja 71 protsenti IRL-i toetajaist Raivo Aega. Savisaare Valimisliidu ja Tegusa Tallinna valijate ülekaalukas soosik linnapea ametisse on Edgar Savisaar.

Vastajatele esitati valiku tegemiseks kaart, kuhu olid kantud kuue erakondade poolt juba välja käidud kandidaadi nimed. Lisasime nimekirja ka kahe tõenäolisemalt volikokku pääseda võiva valimiliidu nimekirja esinumbrid - Edgar Savisaare ja Erik Vesti – ehkki neid ametlikult linnapeakandidaatidena pole esitletud. Lisaks võis vastaja välja pakkuda ka nimekirjas mittesisalduva nime või vastata „ei oska öelda“.

Vabade vastustena pakutakse muu kandidaadina välja kõige sagedamini Mihhail Kõlvartit - 23 korda. Kolmel korral nimetati Jüri Ratast, kahel korral Raimond Kaljulaidi, Urmas Sõõrumaad ja Tarmo Kruusimäge.

Toimetaja: Anvar Samost

Allikas: ERR



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: