Uuring: Keskerakond võib saada Tallinnas taas absoluutse enamuse ({{commentsTotal}})

49 protsenti valimiseelistust omavatest tallinlastest plaanib eelseisvatel kohalikel valimistel anda hääle Keskerakonnale, selgus ERR-i uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS-i 1012 vastajaga küsitlusest.

Viimase kuu aja jooksul on Keskerakonna toetus valimiskampaania mõjul kasvanud ning ületas oktoobris septembrikuist toetust viie protsendipunkti võrra.

Langevas joones liikus pealinnas aga Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide reiting. Reformierakond on valimisõigust omavate tallinlaste seas teisel kohal 15 protsendi ning kolmandal kohal Sotsiaaldemokraatlik Erakond üheksa protsendi suuruse toetusega. Valimiskünnise ületaks kindlalt ka EKRE kaheksa protsendiga.

Täpselt viie-protsendise valimiskünnise piiri peal on endiselt Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) toetus. Napilt jääks künnise alla Savisaare Valimisliit ja Tegus Tallinn nelja protsendi suuruse toetusega.

Valimiskünnise alla jääksid kindlalt nii Eestimaa Rohelised (kolm protsenti), valimisliit Vaba Tallinna Kodanik (kaks protsenti) kui ka ülejäänud erakonnad, valimisliidud ja üksikkandidaadid.

Kui võtta aluseks vaid need vastajad, kel on olemas valimiseelistus ja kes lubavad kindlalt ka kohalikel valimistel valida, oleks Keskerakonna toetus 48 protsenti. See number võib olla isegi täpsem tegeliku valimistulemuse prognoosimisel, sest viimaste kohalike valimiste tulemused on näidanud, et küsitlustes kindlalt valima minna lubajate ja tegelik valimisaktiivsus on üsna sarnane.

Tänu oma valijate suuremale aktiivsusele võidavad kindlasti valima minejate seas toetust juurde Reformierakond (17 protsenti), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (10 protsenti) ning Isamaa ja Res Publica Liit (seitse protsenti). Kindlalt valima minejate seas ületab valimiskünnise kindlalt ka EKRE kaheksa protsendiga.

Künnise alla jääksid nii Savisaare Valimisliit ja Tegus Tallinn, Eestimaa Rohelised kui ka Vaba Tallinna Kodanik (kõik kolm protsenti).

Suur erinevus ilmneb vastajate rahvuse pinnal. Eestlastest tallinna valijate seas on selge esimene eelistus Reformierakond 27 protsendiga. Teisel kohal on Keskerakond 18 protsendiga. Järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja EKRE võrdselt 15 protsendiga. Võrreldes erakonna üldtoetusega on kõrge, 10 protsenti ka IRL-i toetus eestlastest vastajate seas.

Septembrikuise küsitlusega võrreldes on eestlastest vastajate seas kasvanud toetus EKRE-le, Keskerakonnale ja IRL-ile ning langenud Reformierakonnale ja Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale.

Muust rahvusest vastajate seas on ülekaalukas liider Keskerakond 82 protsendi suuruse toetusega. Septembriga võrreldes on Keskerakonna toetus muukeelsete seas kasvanud viie protsendipunkti võrra. Teisel kohal muukeelsete valijate seas on "Savisaare Valimisliit ja Tegus Tallinn" kuue protsendise toetusega, kuid nemad on kuu varem tehtud küsitlusega võrreldes oma toetust (Keskerakonnale) kaotanud.

Eelmistel kohalikel valimistel kogus Keskerakond Edgar Savisaare juhtimisel Tallinnas 52,7 protsenti ning said 79-liikmelises volikogus 46 kohta. Ka 2009. aasta kohalikel valimistel kogus Keskerakond Tallinnas absoluutse enamuse ehk 53,6 protsenti toetust. Alla 50 protsendi jäi Keskerakonna toetus Tallinnas viimati 2005. aasta valimistel, kui saadi 41,1 protsenti häältest.

Turu-uuringute AS viis ERR-i uudistetoimetuse tellimusel 2.-10. oktoobrini Tallinnas läbi 1012 vastajaga uuringu, kellest 313 küsitleti omnibussküsitluse raames ja 699 veebiküsitlusega. Uuringutulemustes on esitletud vaid eelistust omanud vastajate arvamused. Oma eelistust ei oska veel öelda 14 protsenti küsitletutest, kuus protsenti aga väidab, et ei toeta mitte kedagi.

Toimetaja: Urmet Kook



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: