Läbirääkijad: Fatah ja Hamas allkirjastasid ühtsusleppe ({{commentsTotal}})

{{1507792620000 | amCalendar}}
Hamasi delegatsiooni juht Saleh Arouri (vasakul) ja Fatah'i leader Azzam Ahmad 12. oktoobril Kairos.
Hamasi delegatsiooni juht Saleh Arouri (vasakul) ja Fatah'i leader Azzam Ahmad 12. oktoobril Kairos. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Vaenujalal seisnud palestiina rühmitused Fatah ja Hamas allkirjastasid neljapäeval Kairos ühtsusleppe, millega loodetakse teha lõpp kümme aastat kestnud eraldatusele, ütlesid läbirääkijad.

Kokkuleppele kirjutasid alla islamistliku Hamasi uus aseesimees Salah al-Aruri ja Palestiina presidendi Mahmoud Abbasi erakonna Fatah läbirääkimisdelegatsiooni juht Azzam al-Ahmad, ütlesid poolte allikad.

Kokkuleppest teatati juba varem

Palestiina äärmusrühmituse Hamas juht ütles varem neljapäeval, et nad jõudsid Palestiina presidendi Mahmoud Abbasi erakonnaga Fatah kokkuleppele Gaza sektori kontrolli tingimuste üle.

Egiptuse vahendatud kõnelustel Kairos osalev Ismail Haniyeh ütles avalduses, et leppe üksikasjad avaldatakse hiljem päeval.

Islamistlik Hamas tõrjus Palestiina Omavalitsuse Gazast kümne aasta eest, mis tõi endaga kaasa palestiinlaste kogukondade lõhestumise, seda nii territooriumi kui poliitiliste hoiakute mõttes. Abbasi kontrolli all on Iisraeli okupeeritud Läänekaldal palestiinlaste autonoomsed enklaavid.

Iisraeli parempoolne peaminister Benjamin Netanyahu ütles teisipäeval, et juudiriik ei tunnista Palestiina rivaalitsevate rühmituste lepitust, kui sellega ei kaasne Hamasi desarmeerimine.

"Me ei ole valmis aktsepteerima võltslepitust, kus Palestiina pooled sõlmivad lepituse Iisraeli kulul," ütles Netanyahu avalduses, nõudes Hamasilt ühtlasi sidemete katkestamist Iraaniga.

Hamasi ja Fatah' ametnikud püüdsid teisipäeval Kairos alanud läbirääkimistel sõlmida lepet tingimuste üle, millega Palestiina Omavalitsus naaseks Gazasse.

Varasemad katsed lepituskõnelusi pidada on jooksnud liiva.

Teravamad küsimused vaenupoolte vahel puudutavad kontrolli Hamasi relvatiiva relvastuse üle ning tuhandete Hamasi ametiisikute edasist saatust.

Kõnelustele siirduti pärast eelmise nädala läbimurret, kui Palestiina Omavalitsuse peaminister Rami Hamdallah külastas esmakordselt pärast 2015. aastat Gaza sektorit ning tema ministrid võtsid sealsed valitsusasutused ametlikult oma kontrolli alla.

Hamdallah on varem lubanud lõpetada pikaajaline lõhe Gaza sektorit kontrolliva äärmusrühmituse Hamas ja Läänekaldal baseeruva valitsuse vahel.

"Oleme siin selleks, et lõpetada lõhe, taastada rahvusprojekt selle õiges suunas ja luua Palestiina riik," ütles peaminister.

Hamas tõrjus Palestiina Omavalitsuse Gazas võimult 2007. aastal, kuid nõustus septembris Egiptuse survel ühtsusvalitsuse moodustamisega.

Gazasse paigutatakse 3000 Palestiina Omavalitsuse politseinikku

Palestiina rivaalitsevate rühmituste Fatah ja Hamasi ühtsuskokkuleppe alusel paigutatakse Gaza sektorisse taas 3000 Palestiina Omavalitsuse politseinikku, ütles üks Palestiina ametnik neljapäeval.

"Kokkuleppe põhjal saab Palestiina valitsus võtta üle kõik oma rollid tsiviil- ja julgeolekusektoris, milleks paigutatakse Palestiina Omavalitsusest (Gazasse) taas 3000 Palestiina politseinikku," ütles tundmatuks jääda soovinud ametnik.

Gazasse toodavate politseinike arv moodustab murdosa sellest, mille Gaza sektoris valitsev islamistlik Hamas on välja pannud.

Abbas tervitab Fatah' ja Hamasi kokkulepet

Palestiina president Mahmoud Abbas tervitas neljapäeval tema erakonna Fatah ja islamistliku Hamasi ühtsuslepet kui lõplikku kokkulepet kümme aastat väldanud konflikti lahendamiseks.

"Ma tervitan kokkulepet, milleni Fatah ja Hamas Kairos jõudsid," ütles ta telefonitsi AFP-le ja lisas, et on andnud korralduse see kiiresti allkirjastada.

"Ma sain Fatah' delegatsioonilt kokkuleppe kohta detailse aruande ja pean seda lõplikuks leppeks, mis lõpetab lahkhelid," sõnas ta.

Abbas külastab esimest korda kümne aasta jooksul Gazat

Abbas külastab esimest korda kümne aasta jooksul Gazat, teatas neljapäeval tema erakonna Fatah ametnik pärast lepituskõnelusi äärmusrühmitusega Hamas.

Abbas läheb Gazasse vähem kui kuu aja jooksul, ütles Gaza sektori kõrge Fatah' ametnik Zakaria al-Agha.

Abbas ei ole Gaza sektoris käinud sestpeale, kui Hamas 2007. aastal tema väed kitsalt rannaribalt välja lõi ja seda valitsema asus.

Allikas: AP-BNS



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: