Tallinna lennujaam lõpetas öised ehitustööd ({{commentsTotal}})

Kaks aastat kestnud ehitustööd Tallinna lennujaamas jõudsid lõpusirgele ning öösiti rohkem lennuradu ei sulgeta, teatas lennujaam.

Alates neljapäevast on lennujaamas kasutusel nüüdisaegne ja keskkonnasäästlik lennuvälja tuledesüsteem, mis aitab pilootidel halva ilma korral paremini näha ning suurendab lendude regulaarsust.

Lennujaama käitusdirektori Einari Bambuse sõnul ei mõjutanud ehitustööd märkimisväärselt plaanilist lennuliiklust.

„Lennuraja öine sulgemine mõjutas kahe aasta jooksul kokku kümmet lendu, kuid sama perioodi jooksul toimus lennuoperatsioone üle 24 000,“ märkis Bambus.

Ehitus läks maksma 34 miljonit eurot ning selle eest rekonstrueeriti lennuraja 20 aasta vanune kattekonstruktsioon, pikendati lennurada 3480 meetrini ning parandati ruleerimisteede ja õhusõidukite perroonialade süsteemi.

Arendusprojekti eesmärk oli tõsta Tallinna lennujaama lennuohutuse taset, tõhustada lennujaama keskkonnasäästlikku ja efektiivset käitamist ning leevendada lennujaama infrastruktuuri kahjulikku mõju ümbritsevale keskkonnale.

Lennuvälja idasuunale rajati täiendav õhusõidukite jäätõrje ala, ehitati välja lumesulamisplatsid, rajati lumesulamisvete ärajuhtimis- ja monitooringusüsteemid ning ehitati mootorite testimise ala.

Ehitustööde peatöövõtja oli Lemminkäinen Eesti AS ning ehituse maksumusest pool kaeti Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahaga.

Möödunud aastal kehtisid öised lennuliikluspiirangud 2. maist 16. novembrini, tänavu oli lennurada öösiti suletud viiel ööl nädalas alates 4. aprillist kuni oktoobri alguseni. 

Lennuliiklusala arendamine jätkub aastatel 2019–2020, mil lennuväljale ehitatakse uusi õhusõidukite seisuplatse, lõunapoolset ruleerimisteed ning jätkatakse keskkonnamõjusid leevendavate tugirajatiste väljaehitamist.

Toimetaja: Karin Koppel



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: