Kohus jättis politseinikku tulistanud mehe vanglasse ({{commentsTotal}})

Nikolai Lilitškin.
Nikolai Lilitškin. Autor/allikas: Politsei

Kohus ei vabastanud enne tähtaega vanglast politseiniku tulistamise eest pikka vanglakaristust kandvat kurjategijat.

 

Kuna riigikohus Nikolai Lilitškini (54) kaitsja määruskaebust ei aruta, siis jäid muutmata kohtumäärused, millega Lilitškini ei vabastatud enne tähtaega vanglast.

Üle üheksa aasta pikkust vangistust kandev Lilitškin oli kohtu ees viimati neli aastat tagasi, mil talle mõisteti võimuesindaja solvamise ning kaasvangi peksmise eest seitsme kuu pikkune vangistus, mis liideti juurde talle varem politseiniku tulistamise eest mõistetud üheksa-aastasele vangistusele.

Tartu vangla hinnangul on Lilitškini puhul uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 64 protsenti ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 45 protsenti.

Vangla ja prokurör Lilitškini vabastamist ei toetanud ning samale seisukohale jõudis ka kohus.

Kohus märkis, et ei näe Lilitškini vabastamiseks mitte mingisugust võimalust, sest temast lähtuv uute kuritegude oht on ülimalt kõrge.

Maakohtuga nõustus hiljem ka Tartu ringkonnakohus.

Lilitškini kuriteod

Lõuna ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi kasutas Lilitškin 2012. aasta 13. märtsil Tartu vanglas oma ametikohustusi täitva vanemvalvuri suhtes ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid.

Sama aasta 3. juunil lõi ta vanglas kambrikaaslast kaks korda rusikaga näkku ning väänas seejärel tema käed selja taha ja lõi talle kaks korda põlvega selga.

Pärast seda pani Lilitškin kaasvangile käterätiku ümber kaela ja hakkas teda kägistama, kuid viimasel õnnestus lahti rabeleda.

Lilitškinile politseiniku tulistamise eest mõistetud üheksa-aastane vanglakaristus jõustus 2010. aasta detsembris, kui riigikohus ei võtnud tema advokaadi kaebust arutusele ning jõustus Tartu ringkonnakohtu otsus.

Süüdistuse järgi said Lõuna prefektuuri politseinikud 2009. aasta 7. augustil infot, et alles kevadel vanglast enne tähtaega vabanenud ja uue kuriteo eest tagaotsitavaks kuulutatud Lilitškini oli nähtud tema kodus Tartus Pikal tänaval.

Infot kontrollima sõitnud patrullpolitseinik märkas maja hoovis umbes kahe meetri kauguselt väliduširuumi eraldusriide vahelt temale suunatud kaheraudset jahipüssitoru.

Koheselt järgnesid vanemkonstaabli suunas ka kaks lasku, mis aga ei tabanud üksnes tänu politseiniku kiirele reageerimisele.

Seejärel hüppas Lilitškin üle aia ning põgenes, kuid järgneva intensiivse uurimistöö tulemusel tabati ta mõni päev hiljem Tartumaal ning kohtu loal ta vahistati.

Lilitškini on varem kriminaalkorras karistatud viis korda piinamise, ebaseadusliku vabaduse võtmise, tapmisega ähvardamise ja varguse eest.

Toimetaja: Marek Kuul



Reformierakonna kontor.

Kaja Kallase teekonda erakonna juhiks kergeks ei prognoosita

Reformierakond on jälle juhi otsingul. Nõusoleku kandideerida erakonna esimeheks on andnud Reformierakonna aseesimees ja Euroopa Parlamendi saadik Kaja Kallas. Kui kergeks või raskeks võib kujuneda see teekond, analüüsis "Aktuaalne kaamera. Nädal."

kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: