Euroopa Prokuratuur asub uurima EL-i finantshuve kahjustavaid kuritegusid ({{commentsTotal}})

Eesti ja Euroopa Liidu lipp.
Eesti ja Euroopa Liidu lipp. Autor/allikas: Erik Prozes/Postimees/Scanpix

Justiitsministrid võtsid neljapäeval Luksemburgis toimuval justiits- ja siseküsimuste nõukogul vastu otsuse Euroopa Prokuratuuri (EPPO) loomise kohta.

 

EPPO on üleeuroopaline prokuratuur, mille ülesandeks on EL-i finantshuve kahjustavate kuritegude menetlemine ja süüdistuse esitamine, ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Katrin Lunt ERR-ile.

EPPO ülesandeks on esialgu EL-i eelarvet kahjustavate kuritegude menetlemine ning süüdistuse esitamine. Sellisteks kuritegudeks on näiteks EL-i toetustega seotud pettused ja kelmused, korruptsioon, aga ka suured piiriülesed käibemaksupettused ehk karussellpettused, mille raames liigutavad kurjategijad raha erinevate liikmesriikide vahel eesmärgiga hoiduda kõrvale käibemaksu tasumisest.

EPPO on eraldiseisev asutus, mis uurib EL-i eelarvepettusi liikmesriikide huvidest sõltumata, ta ei allu ühelegi riigile, vaid tegutseb EL-i kui terviku huvides.

Euroopa Komisjoni poolt sügisel 2016 koostatud kulude-tulude analüüsist selgub, et täies mahus toimimisel tooks EPPO ELi eelarvesse tagasi mitu miljardit eurot.

EPPO asutavad 20 liikmesriiki tõhustatud koostöö vormis.

Eesti ja teiste liikmesriikide jaoks ei too EPPO-ga ühinemine kaasa muutusi olemasolevas kriminaalmenetluse süsteemis.

Eesti jaoks tähendab EPPO-ga liitumine seda, et üks kogenud prokurör suundub täiskoormusega tööle EPPO-sse ning kaks prokuröri asuvad Eestis töötama EPPO heaks delegeeritud prokuröridena, kes menetlevad nii EPPO pädevuses olevaid kriminaalasju, kui jäävad tegutsema ka riigisiseste prokuröridena.

EPPO menetlused on aga selgelt eraldatud Eesti prokuratuuri pädevuses olevatest kriminaalasjadest ja EPPO-s töötamise eest saab delegeeritud prokurör eraldi töötasu vastavalt oma koormusele.

Eestile kaasneb EPPO-ga liitumisel kulu suurusjärgus 50 000 eurot, mis kantakse EL-i osamakse arvelt.

Toimetaja: Marek Kuul



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: