Michal: Rõivas teeb otsuse, mida avalikkus mõistab ({{commentsTotal}})

Kristen Michal
Kristen Michal Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Reformierakonna Tallinna piirkonna juht Kristen Michal usub, et oma käitumisega skandaali põhjustanud Taavi Rõivas taandub riigikogu aseesimehe kohalt.

"Iga normaalse eesti mehe arvamus sellisest asjast on see, et ühelgi peol ega eesti meeste seltskonnas ei peaks ükski naine ennast tundma halvasti. See on väärtus, mille mina oma poegadele edasi annaks," kommenteeris Michal ERR-i raadiouudistele vahejuhtumit Malaisias, mille eest Taavi Rõivas on oma ohvrilt vabandust palunud.

"Taavi, ma usun, oma käitumisest tulevikus sellest lähtub. Kindlasti ta peab mõtlema selle üle. Ta on vabandust palunud. Arvan, et kindlasti siin järgneb veel arutelu ja samme," ütles Michal.

Rõivase jätkamist riigikogu asespiikri kohal ei ole Reformierakonna fraktsioon veel jõudnud arutada.

"Aga arvan, et Taavi teeb oma kõrgest eetikast lähtudes varem või hiljem otsuse, mida avalikkus mõistab," lausus ta.

Pevkur: Rõivas otsustab peagi

Reformierakonna esimees Hanno Pevkur kinnitas ERR- raadiouudistele, et Taavi Rõivas peaks lähiajal ütlema välja oma otsuse asespiikri kohal jätkamise osas.

Pevkur teatas, et Rõivas vajab otsuse tegemiseks aega ja siis kommenteerib seda ka avalikkusele.

Pevkur ise suundus lennukile ja täiendavateks kommentaarideks aega ei leidnud.

Rõivas tunnistas süüd

Septembri lõpus pidas osa Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ametliku äridelegatsiooni liikmeid Malaisias peo, kus kordasaadetu oli ebaväärikas, kirjutas Eesti Päevaleht.

Delegatsiooni juhtis reformierakondlasest riigikogu aseesimees Taavi Rõivas, kes tegi neljapäeval avalduse, kus tunnistas, et Malaisias toimunud peol toimunu pärast oli ühel naisel tema suhtes pretensioone.

"Täna meedias ilmunud artiklites esitatakse muuhulgas minu vastu süüdistusi ebaväärikas käitumises hiljutisel visiidil Singapuri ja Malaisiasse. Vastab tõele, et peol osalenud naisterahval oli etteheiteid ka isiklikult minu käitumisele ning mul on siiralt kahju, kui ma kellegi tundeid riivasin. Olen selle naisterahvaga isiklikult kohtunud, tema ees vabandanud ning arusaamatused lahendanud," teatas Rõivas.

"Kuigi erinevate osapoolte meenutused juhtunust ei lange kokku, ei pisenda see tõika, et osa inimesi tundis end sel üritusel halvasti. Vabandan veelkord nii isiklikult kui kogu delegatsiooni nimel kõigi ees, kes end peol toimunu pärast halvasti tundsid. Vabandan ka oma abikaasa ja laste ees, keda see kõik paratamatult haavab," lisas endine peaminister.

"Me leppisime osapooltega kokku, et ei lähe kaasa spekulatsioonidega nimede või artiklis kirjeldatud sündmuste ümber ning ma austan seda kokkulepet."

Toimetaja: Priit Luts



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: