Soome kutsub ajakirjaniku kohtuotsuse tõttu välja Türgi suursaadiku ({{commentsTotal}})

Ajakirjanik Ayla Albayrak.
Ajakirjanik Ayla Albayrak. Autor/allikas: Yle

Soome välisministeerium kutsub lähiajal välja Türgi suursaadiku seoses sellega, et Soome kodanikust ajakirjanik Ayla Albayraki mõisteti Türgi kohtu poolt süüdi "terroristliku propaganda levitamises".

Presidendi kantseleist kinnitati Ylele, et selles sammus on kokku leppinud riigipea Sauli Niinistö ja välisminister Timo Soini.

Lisaks saadab Niinistö oma Türgi kolleegile Recep Tayyip Erdoganile sellel teemal kirja.

Türgi kohus mõistis Soome kodanikust ajakirjaniku Ayla Albayraki süüdi "terroristliku propaganda levitamises". Tegemist on esimese korraga, kui Türgi kohus Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikust ajakirjaniku vangi saadab.

Soome naisajakirjanikule mõisteti kahe aasta ja üheksa kuu pikkune vabadusekaotus.

Wall Street Journali heaks töötanud Albayrakil on nii Soome kui ka Türgi kodakondsus, hetkel viibib ta New Yorgis. Ta ise ning ajaleht on Türgi võimude süüdistused tagasi lükanud ning kinnitanud, et kohtuprotsessi põhjuseks olnud artikli eesmärgiks oli anda tasakaalustatud pilt sündmustest Türgis ning selle ülesandega sai ajaleht ka hakkama.

Täpsemalt puudutas 2015. aasta reportaaž lahinguid Türgi valitsusvägede ja terroristlikuks organisatsiooniks kuulutatud Kurdistani Töölispartei (PKK) võitlejate vahel. Artiklis intervjuu andnute seas oli nii Türgi valitsuse kui ka kohaliku elanikkonna esindajaid. Samuti inimesi, kes Türgi võimude kinnitusel kuuluvad PKK noorteorganisatsiooni. Ajakirjaniku sõnul ei sisaldanud artikkel mingit terroriorganisatsiooni toetavat sisu.

Soome välisminister Soini ütles kolmapäeval, et soomlannast ajakirjaniku vangimõistmine Türgi kohtu poolt on näide Türgi arengu murettekitavast iseloomust.

Soini kinnitusel on ajakirjanduse problemaatilisest olukorrast Türgi riigijuhtidele räägitud ka varem ning seda öeldakse neile ka edaspidi.

"Vaatame, millal see võimalus oleks. Ma olen inimõigusi puudutavaid küsimusi esile tõstnud - viimati New Yorgis, kui rääkisin [Türgi välisministrile Mevlüt] Cavusoglule, et Türgis peaks teostama õigusriigi põhimõtet," selgitas ta.

Toimetaja: Laur Viirand



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: