Soome parlamendi külaliste nimekirju saab küsida vaid samal päeval ({{commentsTotal}})

Soome parlament (Eduskunta)
Soome parlament (Eduskunta) Autor/allikas: Mikko Stig/Lehtukiva/AFP/Scanpix

Pikka aega kestnud vaidlus Soome parlamendi külaliste nimekirjade avaldamise teemal jõudis neljapäeval ametliku otsuseni.

Kõikidest parlamendifraktsioonidest koosnev kantseleitoimkond otsustas neljapäeva õhtul toimunud koosolekul, et värsked andmed parlamendi külaliste kohta on saadaval ühe päeva jooksul ja pärast seda need hävitatakse, vahendas Yle.

Ehk andmepäring tuleb teha sama päeva jooksul. Päringus sisalduvaid andmeid säilitatakse hetkeni, mil neel on edastatud päringu tegijale, seejärel hävitatakse ka need andmed.

Otsus hakkab kehtima juba 13. oktoobril.

Septembris veel otsust langetada ei suudetud

Teema üle on juba pikka aega vaieldud ning näiteks septembri lõpus ei suutnud kantseleitoimkond jõuda lahenduseni, kuidas tagada parlamendi külaliste nimekirjade jagamine meedia ja avalikkusega.

Soome parlamendis käib aastas umbes 80 000 külalist. Parlamendi kantseleitoimkonnas oldi seni seisukohal, et avalikkus ei peaks teadma, kes käisid parlamendis külas ja mida nad seal tegid.

Ajakirjandusväljaanded on aga neid nimekirju soovinud näha ja rõhutanud, et soovivad andmeid, et selgitada, kas erinevad jõud üritavad seadusloomeprotsessi mitteametlikult mõjutada.

Nimekirjade avalikustamisest tuli problemaatiline teema ka erakondade jaoks, sest rahvasaadikute puhul on keeruline olla avalikult avalikustamise vastu. Seetõttu arutati teemat pingsalt ka fraktsioonides.

Parlamendi kantselei tõlgendas kohtuotsust väga loominguliselt

Seni oli parlament järjekindlalt keeldunud nimekirjade andmisest meediale ja seda seisukohta põhjendati muuhulgas julgeolekut, Soome diplomaatilisi suhteid ja rahvasaadikute privaatsust puudutavate asjaoludega.

Soome kõrgeim haldukohus aga otsustas aasta alguses, et parlamendi külaliste nimekirjad on avalikud ning need tuleb loovutada, kui vastav päring esitatakse.

Parlamendi kantselei lahendas aga küsimuse hoopis sellega, et hävitas nimekirjad, mida seni oli säilitatud aasta aega pärast visiidi toimumist. Uue korra kohaselt hävitatakse külaliste nimekirjad iga päeva lõpus.

See tõi omakorda kaasa uue kaebuse meediaväljaannete peatoimetajate poolt.

Vaidlus on kestnud juba neli aastat

Avalikku vaidlust parlamendi külaliste nimekirjade teemal on peetud juba neli aastat.

Teema sai alguse, kui Yle rootsikeelne toimetus hakkas uurima, kuidas avalikku teavet puudutavad seadusesätted praktikas toimivad. Toimetus palus nii ministeeriumidelt kui ka parlamendilt külaliste nimekirju.

Esialgu vastasid vaid põllumajandus- ja metsandusministeerium ning justiitsministeerium. Ülejäänud põhjendasid keeldumist turvanõuetega.

Lisaks Yle rootsikeelsele toimetusele palus parlamendilt nimekirju ka organisatsioon Avalik Ministeerium. Nende taotlus puudutas aega, mil parlamendis arutati parajasti autoriõigust puudutavat kodanikualgatust.

Svenska Yle soovis aga 2014. aasta septembri nimekirju, et näha nimekirjades on märgata rahvasaadikute mitteametlikke mõjutamiskatseid.

Soome mõistes on ametlikeks mõjutamisviisideks erinevad parlamendi komisjonid, kuhu kutsutakse seaduseelnõude arutamise ajal erinevaid eksperte ja huvigruppide esindajaid.

Külaliste nimekirju ja päringuid puudutavaid küsimusi on arutatud ka halduskohtu erinevates astmetes ning ka praegu arutab Helsingi halduskohus, kas parlamendi kantselei otsus nimekirjad hävitada oli seaduslik.

Parlament leidis varem, et jutt pole üldse avalikku teavet puudutavast seadusest

Avatud Ministeeriumi tegevjuht Joonas Pekkanen pidas kummaliseks parlamendi kartust, et ajakirjanikud soovivad justkui avaldada informatsiooni konkreetsete rahvasaadikute konkreetsete külaliste kohta.

"Avalik informatsioon ei tähenda seda, et andmed ilmtingimata avaldatakse. Küsimus ei ole üksikute rahvasaadikute külalistest, vaid terviklikest andmetest, mida nimekirjad pakuvad," selgitas ta.

Parlamendi kantselei juhtivametnik Pertti Rauhio arvates pole aga tegemist üldse avalikku teavet puudutavatest seadusesätetest.

"Millise seaduse kohaselt peab parlament koguma kokku kõik aasta jooksul käinud külalised? Parlamendi igapäevased külaliste nimekirjad on mõeldud vaid julgeolekuosakonna jaoks, osakond on ise nii määranud. Neid nimekirju pole koostatud selleks, et mingi seadus eeldaks külaliste nimekirjade kohta andmete kogumist," lausus ta.

Parlamendis arutati ka lobistide registri loomist

Kantseleitoimkonna esimees, keskerakondlasest parlamendi asespiiker Mauri Pekkarinen ütles, et hetkel arutatakse seda, kas parlamendis tuleks luua spetsiaalne lobistide register.

Pekkarineni sõnul võiks registri eeskujuks olla näiteks senine rahvasaadikute majanduslike huvide deklaratsioon.

Toimetaja: Laur Viirand



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: