Kollektiivse vastutuse tume kardin ({{commentsTotal}})

Toomas Sildam.
Toomas Sildam. Autor/allikas: Scanpix

Taavi Rõivase ebapiisavad selgitused heidavad ebaõiglaselt halba varju kõigile Eesti äridelegatsiooni liikmetele, leiab ajakirjanik Toomas Sildam arvamusloos.

See on ebaaus.

Riigikogu aseesimees Taavi Rõivas, kes Malaisias käitus baaripeol juhuslikult kohtutud naisterahvaga nii, et see päädis meedias esitatud ahistamiskahtlusega, peidab end nüüd Eesti äridelegatsiooni selja taha.

"Vabandan äridelegatsiooni liidrina kogu delegatsiooni nimel kõigi nende inimeste ees, kes tundsid end halvasti Kuala Lumpuri peol toimunu pärast," ütles endine peaminister Rõivas esimeses kommentaaris Eesti Päevalehele.

Kui skandaal oli meedias suurelt kerima hakanud, saatis ta laiali selgituse, kus vabandas isiklikult ja samas uuesti kogu delegatsiooni poolt.

Nii konstrueerib Rõivas kollektiivse vastutuse, kui vabandab terve 34-liikmelise äridelegatsiooni nimel.

See võib küll tunduda hea suhtekorraldusliku käiguna, mis paar päeva enne kohalikke valimisi hägustab või täpsemalt varjab baaripeol ahistavalt käitunud konkreetsete inimeste konkreetset rolli. Üks tõusis järsult püsti ja lähedal seisnud täisrõivas naine kukkus vette. Teine valas naisvestluskaaslase nilbe kommentaari saatel joogiga üle. Kolmas tõmbas naisterahva tantsupõrandalt nurga taha, kiskus ta kleiti üles ja käperdas.

Konkreetsed inimesed, konkreetsed teod.

Rõivase kasutatud kollektiivse vastutuse tume kardin on alatu Eesti delegatsiooni asjasse mittepuutuvate liikmete, nende lähedaste ja võimalik, et ka klientide suhtes. See riivab neidki meie ärimehi, kes tolle visiidi ajal Malaisiasse ei läinudki, vaid piirdusid Singapuriga.

EAS-i endine juht Hanno Tomberg kirjutas näoraamatu postituses kümnesse, et juhtunu heidab praegu varju kõigile Eesti riigi poolt korraldatud rahvusvahelistele ärivisiitidele.

 Riigikogu aseesimees ja endine peaminister – kas seda te tahtsitegi?

Toimetaja: Urmet Kook



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: