Kanada peaminister lubas, et kasvatab oma poegadest feministid ({{commentsTotal}})

Vasakult: poeg Xavier, abikaasa Sophie, tütar Ella-Grace, Kanada peaminister Justin Trudeau ja poeg Hadrien.
Vasakult: poeg Xavier, abikaasa Sophie, tütar Ella-Grace, Kanada peaminister Justin Trudeau ja poeg Hadrien. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Kanada peaminister Justin Trudeau kirjutab ajakirjas Marie Claire, et kasvatab kõikidest oma lastest - nii tütrest kui ka kahest pojast - feministid ning kutsub seda tegema ka teisi perekondi.

Valitsusjuht kinnitas artiklis, et koos oma abikaasa Sophie'ga kasvatavad nad tütar Ella-Grace'ist ja poegadest Xavierist ja Hadrienist feministid.

"Sugude võrdsus ei ole ainult naiste ja tüdrukute asi. Meile kõigile on kasulik, kui naistel ja tüdrukutel on samad võimalused kui poistel ja selle teostumine sõltub meist kõigist," selgitas ta.

Trudeau sõnul on poistel võim ja kohustus muuta seksistlikku kultuuri ning ta soovib, et tema pojad seda mõistaksid.

"Ma soovin, et mu pojad jääksid kõrvale teatud tüüpi maskuliinsuse survest, mis teeb kahju nii meestele endiel kui ka inimestele nende ümber. Ma soovin, et nad oleksid ilma vaevata nemad ise ja ka feministid, kes kaitsevad seda, mis on õige, ja kes võivad end uhkena peeglist vaadata," kirjutas Liberaalse Partei liider.

Trudeau juhtis tähelepanu sellele, et feminism ei ole ainult veendumus, et naised ja mehed on võrdsed. See on tema sõnul ka see, et kui kõik on võrdväärsed, siis kõik on ka vabamad.

Seega on tema arvates kõikide laste feministideks kasvatamise näol tegu tõdemusega, et kõigil on oma osa võrdõigusliku maailma ehitamises.

"Sellist maailma veel ei eksisteeri. Kuid seda on võimalik ehitada inimeste poolt, kellel on tugev õiglustunne ja tugev empaatiavõime; kes seisavad teiste õiguste eest ja kes leiavad oma unikaalseid viise, kuidas kaasavamaid kogukondi luua," rõhutas ta. 

Toimetaja: Laur Viirand



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: