Rõivas astub riigikogu aseesimehe kohalt tagasi ({{commentsTotal}})

{{1507822200000 | amCalendar}}

Reformierakondlane Taavi Rõivas teatas, et astub ahistamisskandaali tõttu riigikogu aseesimehe kohalt tagasi.

"Jah, ma olen otsustanud, et ma astun riigikogu aseesimehe kohalt tagasi," ütles Rõivas "Aktuaalsele kaamerale".

Küsimusele, miks on tagasiastumine vajalik, kui Rõivas süüd ei tunnista, vastas Rõivas, et poliitilist vastutust peab olema valmis võtma ka siis, kui sa tunned, et sa oled teinud midagi sellist, mis on inimeste ja minu enda eetikatundega vastuolus.

"Nende erinevate kahetsusväärsete sündmuste, mis seal toimusid, nii minu osalusel, kui mitte minu osalusel, nimetamine ahistamiseks on muidugi selge liialdus," rääkis Rõivas.

"Aga selge on ka see, et mitmed naisterahvad erinevatel põhjustel ennast halvasti tundsid. Minu seisnes selles, et ma tantsisin ühe naisterahvaga tema hinnangul, mida ta mulle eile detailselt rääkis, ta tundis, et see oli liiga lähedal. Ta ütles, et ta tundis end minuga kahekesi tantsupõrandale jäädes ebamugavalt. Ja kuigi ma toona sellest aru ei saanud, kuigi ma toona pidasin seda suhteliselt süütuks tantsuks, läks see talle väga hinge," ütles ta.

"Aktuaalse kaamera" reporter Elo Ellermaa küsis Rõivaselt ka agressiivse käitumise ja suudlemise kohta.

"Nendes episoodides tegelikkus erineb sellest, mis oli lehes kirjeldatud," ütles ta.
Küsimusele, kas neiu valetab, vastas Rõivas, et ta ei taha seda otse välja öelda. "Ma ei taha seda nii öelda. "Ma olen temaga pikalt rääkides kokku leppinud, et me saame asjadest mõnedes detailides erinevalt aru. Ma ei tea, miks ta selliseid asju ütleb ma tõesti ei tea. Ja minu jaoks ei ole tegelikult vahet. Minu jaoks on oluline ka see, et kui tema jaoks oli see, et me tantsisime liiga lähedal, kuidagi ebamugav ja tal võttis kolm nädalat aega selleks, et seda mulle öelda, siis ma võtan seda tõsiselt," lausus Rõivas.

"Ma ei taha, et ükski naine tunneks end minu pärast ebamugavalt ja kõige vähem ma tahan, et mu naine tunneks end minu pärast ebamugavalt," lisas ta.

"Inimesed, kes polnud kohapeal, on võtnud seda teemat lahata väga detailselt teadmata, mis tegelikult toimus või ei toimunud," sõnas Rõivas.

"Ma tegelikult ei tea, kas seda on piisavalt palju, et tagasi astuda, aga ma arvan, et sõltumata sellest, kui inimene saab haiget, kui sellest on tekkinud sedavõrd suur skandaal, et see kahjustab ka minu kolleege, siis minu jaoks see tagasiastumine on asi, mis ei võta tükki küljest. Ma teen seda selleks, et teisi inimesi säästa," ütles Rõivas veel.

Rõivas: see on avalik poliitiline rünnak

Saates "Ringvaade" nimetas Rõivas juhtumit tema vastu suunatud avalikuks poliitiliseks rünnakuks.

"Isegi, kui ma tunnen, et osa sellest avalikust rünnakust minu suhtes ei ole täpne - jumal temaga. Sellises olukorras tuleb võtta poliitiline vastutus, sellepärast, et näha on, et inimesed on haiget saanud, inimesed on saanud sedavõrd haiget, et avalikult nende süüdistustega esineda," sõnas Rõivas.

"Natuke naljakas oli see imal kompliment, mis ei ole minu moodi. Need inimesed, kes mind tunnevad, teavad, et ma selliseid imalaid komplimente väga osav tegema ei ole, aga see selleks. Seda ei oleks mul ka põhust häbeneda," ütles Rõivas.

"Ma võin isegi omaks võtta need asjad seal lehes kirjutatust, mida ma tegelikult pole teinud. Ma ei taha minna oma südametunnistusega vastuollu, aga kui on vaja võtta omaks veel midagi, siis ma võin ka veel midagi omaks võtta," rääkis Rõivas.

Taavi Rõivas valiti riigikogu teiseks aseesimeheks 5. detsembril 2016 seoses varasema riigikogu aseseimehe Jüri Ratase saamisega peaministriks. 

 

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: