"Suud puhtaks" veebi-eri: ahistamise süüdlane võib mõjuda usutavamalt ({{commentsTotal}})

{{1507889220000 | amCalendar}}

Reedene "Suud puhtaks" erisaade veebis keskendus Taavi Rõivase ümber lahvatanud skandaalile. Saates osalenud jurist Merle Albrant hindas Rõivase käitumist süüdlasele omaseks.

Saatejuht Urmas Vaino küsis, kas Taavi Rõivase käitumine ja esinemised neljapäeval sarnanevad süüdlase tüüpilisele käitumisele.

Inimõiguste keskuses töötav võrdse kohtlemise õigusekspert ning naiste varjupaikade liidu jurist Merle Albrant vastas sellele jaatavalt.

"Kui ta [Rõivas] kaalub kahjunõude esitamist, kui ta süü tunnistamine on pigem oma maine päästmine, siis need on märgid, mis viitavad sellele," lausus jurist.

"Meie juhtumite puhul on väga tüüpiline enda kaitsmine, õigustamine, vastaspoole mahategemine. Vastaspoole näitamine rumalana, ebaadekvaatsena. Näidata, et tean kõigist paremini, kuidas olukord oli. Sellisel juhul kahjuks see viitab süüle," lisas ta.

Küsimusele, mida pidanuks Rõivas tegema siis teismoodi, et mitte sellisena näida, vastas, et ainult psühholoogid ja psühhoterapeudid saavad teraapiate käigus öelda, kas inimese kahetsus on tõene või ei ole.

"Praktika näitab, et inimesed, kes panevad tegusid toime, nad ei suuda siiralt vabandust paluda. Ütlevad, et saada vabandusest kasupunkti. Seda peavad hindama terapeudid," selgitas Albrant.

Psühholoog Ülle Kalvik ütles, et süüdlase vabanduse või süü enda hindamine on alati raske.

"Taavi ka vabandas ja tema ja tema pere peab edasi elama. Seetõttu ei tohi teha siin spekulatsiooni tema kui süüdlase suhtes. Kui me ei tea kõiki fakte, ei saa öelda. Ärme hävita inimest, kes on eksinud ja vabandanud," sõnas Kalvik.

Paljud on oodanud, et Rõivase ja tema väidetava ohvri puhul kuuleks detailsemalt ka naise versiooni sündmuste käigust. Ohvri ja süüdlase juttu, selle soravust või tõele vastavust, on aga Merle Albranti hinnangul ülikeeruline võrrelda või hinnata.

"Kuidas näeb olukorda kannatanu, on hoopis teine. Teo toimepanija tunnistab harva oma süüd. Kannatanud on alati haavatavamas ja nõrgemas positsioonis. Kui üks inimene, kes on kõrges positsioonis, ja teine, kes on niigi haavatav, saanud trauma, tegeleb oma ärevuse ja depressiooniga. Paned kahe inimese sõnad vastakuti ja vaatad, et üks on n-ö hull ja teine tark inimene," ütles Merle Albrant.

 

 

Jurist Merle Albrant. Autor: Siim Lõvi /ERR

Toimetaja: Priit Luts



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: