"Suud puhtaks" veebi-eri: ahistamise süüdlane võib mõjuda usutavamalt ({{commentsTotal}})

{{1507889220000 | amCalendar}}

Reedene "Suud puhtaks" erisaade veebis keskendus Taavi Rõivase ümber lahvatanud skandaalile. Saates osalenud jurist Merle Albrant hindas Rõivase käitumist süüdlasele omaseks.

Saatejuht Urmas Vaino küsis, kas Taavi Rõivase käitumine ja esinemised neljapäeval sarnanevad süüdlase tüüpilisele käitumisele.

Inimõiguste keskuses töötav võrdse kohtlemise õigusekspert ning naiste varjupaikade liidu jurist Merle Albrant vastas sellele jaatavalt.

"Kui ta [Rõivas] kaalub kahjunõude esitamist, kui ta süü tunnistamine on pigem oma maine päästmine, siis need on märgid, mis viitavad sellele," lausus jurist.

"Meie juhtumite puhul on väga tüüpiline enda kaitsmine, õigustamine, vastaspoole mahategemine. Vastaspoole näitamine rumalana, ebaadekvaatsena. Näidata, et tean kõigist paremini, kuidas olukord oli. Sellisel juhul kahjuks see viitab süüle," lisas ta.

Küsimusele, mida pidanuks Rõivas tegema siis teismoodi, et mitte sellisena näida, vastas, et ainult psühholoogid ja psühhoterapeudid saavad teraapiate käigus öelda, kas inimese kahetsus on tõene või ei ole.

"Praktika näitab, et inimesed, kes panevad tegusid toime, nad ei suuda siiralt vabandust paluda. Ütlevad, et saada vabandusest kasupunkti. Seda peavad hindama terapeudid," selgitas Albrant.

Psühholoog Ülle Kalvik ütles, et süüdlase vabanduse või süü enda hindamine on alati raske.

"Taavi ka vabandas ja tema ja tema pere peab edasi elama. Seetõttu ei tohi teha siin spekulatsiooni tema kui süüdlase suhtes. Kui me ei tea kõiki fakte, ei saa öelda. Ärme hävita inimest, kes on eksinud ja vabandanud," sõnas Kalvik.

Paljud on oodanud, et Rõivase ja tema väidetava ohvri puhul kuuleks detailsemalt ka naise versiooni sündmuste käigust. Ohvri ja süüdlase juttu, selle soravust või tõele vastavust, on aga Merle Albranti hinnangul ülikeeruline võrrelda või hinnata.

"Kuidas näeb olukorda kannatanu, on hoopis teine. Teo toimepanija tunnistab harva oma süüd. Kannatanud on alati haavatavamas ja nõrgemas positsioonis. Kui üks inimene, kes on kõrges positsioonis, ja teine, kes on niigi haavatav, saanud trauma, tegeleb oma ärevuse ja depressiooniga. Paned kahe inimese sõnad vastakuti ja vaatad, et üks on n-ö hull ja teine tark inimene," ütles Merle Albrant.

 

 

Jurist Merle Albrant. Autor: Siim Lõvi /ERR

Toimetaja: Priit Luts



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: