Soonvald: Päevaleht avaldas juhtunust leebe versiooni ({{commentsTotal}})

Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald ütles, et Taavi Rõivase ahistamisskandaali algatanud loos on välja toodud vaid jäämäe veepealne tipp ja leht otsustas avaldada toimunust leebema versiooni. Rõivast süüdistava naise jutus pole tema sõnul põhjust kahelda.

"Aktuaalse kaamera" saatejuht Margus Saar ütles Soonvaldi otse-eetris intervjueerides, et avalikkus on tutvunud Eesti Päevalehe artikli ja Taavi Rõivase selgitustega ning küsis, kas Taavi Rõivas valetab.

Soonvald rääkis, et vestles süüdistusi esitanud naisega kolmapäeval kaks-kolm tundi ja vestlusesse olid kaasatud ka Soonvaldi kolleegid.

"Mul ei tekkinud kordagi tunnet, et see tütarlaps, kelle versioon tänases Eesti Päevalehes on õrnem versioon, et tema jutt oleks selline, mis tunnistaks, et ta valetab. Need süüdistused Taavi Rõivase käitumisest ühel peoõhtul, mis kestis konkreetselt kaks minutit umbes, on päris jubedad ja need momendid - suudlemine - on vast selle jäämäe veepealne tipp ainult," rääkis Soonvald.

Soonvald ütles, et leht otsustas avaldada loost leebema versiooni, et kaitsta skandaali eest asjaosaliste perekondi.

Soonvald rääkis, et veel teisipäeval ei andnud Rõivas Päevalehele toimunu kohta vastuseid.

Samas ei ole Rõivas Soonvaldi sõnul kordagi öelnud, et see, mida Eesti Päevaleht kirjutas, ei vasta tõele.

Soonvald rääkis, et lõviosa EAS-i delegatsiooni inimestest ei ole nende tegudega seotud. "Taavi Rõivase vabandus delegatsiooni nimel oli ülepaisutatud ja tõenäoliselt oli soov seda süüd jagada rohkema arvu inimeste peale," ütles ta.

Küsimusele, miks see lugu just valimiste eel välja tuli vastas Soonvald, et see reis toimus septembri lõpus ja Päevalehes tuli teema lauale eelmise nädala lõpus.
Soonvald rääkis, et toimunus on detaile ja tegelasi rohkem, kui täna on avalikkuse ette jõudnud.

"Me kõik saame aru sellest, et kui Taavi Rõivas ei oleks käitunud nii nagu tänases lehes allikas rääkis, ei oleks ta vabandanud Eesti rahva ees, ei oleks ta vabandanud oma perekonna ees ja poleks ta astunud ka tagasi riigikogu asespiikri kohalt. Ju ta teab ise, miks ta astub tagasi. Taavi Rõivas - elukutseline poliitik ei astu tagasi oma ametist sellepärast, et midagi justkui pole toimunud," lausus Soonvald.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: