Tallinna lähedal tekitab jabur teemärgistus segadust ja ohtlikke olukordi ({{commentsTotal}})

Tallinna lähedal, Laagri-Harku vahelise uue teelõigu teekattemärgistus on sedavõrd puudulik, et liiklusspetsialistid peavad seda eluohtlikuks nii jalakäijatele kui ka autojuhtidele. Liikluse rahustamiseks keset teed ehitatud ohutussaar on tähistatud selliselt, et liikluseeskirja järgides pole muud võimalust, kui ohutussaarele otsa sõita. Üks kahjunõue on maanteeametile juba esitatud, neljapäeva õhtuks lubati teelõigule panna kiirusepiirang ning märgistus kiiremas korras nõuetekohaseks muuta. Ohutussaarte vajalikkuses on aga maanteeamet veendunud.

Pideval joonel on liikluseeskirjas kindel koht ja tähendus, valdavalt seda märgist ületada ei tohi, sest see kas eraldab suunavööndeid kaherajalise tee ohtlikel lõikudel või pärisuunavööndis, vaid juhul, kui pidev joon tähistab sõidutee äärt, tohib sellest üle sõita. Harku ja Laagri vahelisel teelõigul on aga olukord enam kui kummaline, mõlemal pool saarekest on lausa kaks pidevat joont ja joonte vahel mahub liiklema vaid kaherattaline sõiduk, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See saar on ehitatud sinna sellepärast, et liiklust rahustada, et inimesed saaksid sealt üle tee käia ja et kokkuvõttes oleks liiklusohutum. Mina jalakäijana sinna väga ei kipuks," ütles maanteeameti Põhja regiooni hooldevaldkonna juht Raido Randmaa.

Aastaid liikluspolitseis töötanud ja täna sõiduohutuse ning koolitusega tegelev Priit Tuuna loetleb võimalikke tagajärgi, kui autojuht peaks orientiiriks valima kahest joonest esimese ehk ohutussaare poolse. Sel juhul leiab ta end üsna kohe keset saart, suure tõenäosusega on autol rehvid katki ja sild paigast ära. Viimane on siiski positiivsem stsenaarium, kus kahjud on vaid materiaalsed.

"Kui nüüd samal ajal jalakäija seal saare peal ootab tee ületamise võimalust, siis paraku ma arvan, ja veel pimedal ajal, et see jalakäija võib löögi saada," ütles OÜ Autosõit Põhja piirkonna juht Priit Tuuna.

Nende pidevate joontega aga selle saarekese probleemid paraku ei lõpe, kahte sõidusuunda eraldab vahetult enne saart katkendlik joon, mis kõigele lisaks lubab minna ka möödasõidule. Ilmselgelt leiab möödasõitja end siis koos autoga taas saarekesel. Kuid ka sellega Harku Laagri tee hädad otsa ei saa. Suunaga Laagri poole, umbes 50 meetrit edasi on pidev joon tõmmatud eraldama aeglustusrada, millele järgneb parempöörde võimalus.

"Paraku seda aeglustusrada kasutada ei saa, sest on tegemist pidevjoonega ja sinna lihtsalt ei pääse, reeglite kohaselt," rääkis Priit Tuuna.

Raido Randmaa tunnistas, et maanteeamet on olukorraga kursis. "Jah, me oleme selle olukorraga seal kursis ja täna on see tõesti äärmiselt liiklusohtlik, sest uued jooned on maha markeeritud ja vanad on eemaldamata ning täna on see olukord seal liiklejatele väga ebaselge ning sellele tuleb väga kiiresti reageerida ning kindlasti me seda täna kohe ka teeme."

Maanteeamet annab mõista, et kuigi kahjunõuded tuleb esitada neile, siis arendajal, kes töid teostab, tuleb hakata kokku keeratud segaduse eest nüüd vastutama. Saarekesed aga jäävad ja neid tuleb ohutuse tagamiseks riigimaanteedele juurde, nii nagu ka varasemalt autojuhte pahandanud möödasõitu takistavad kummipostid Haljala-Aaspere teel.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: