Rakvere lihakombinaadis testiti häiresignaali ({{commentsTotal}})

Päästeõppusel Lääne-Virumaal testiti esimest korda täisvõimsusel Rakvere lihakombinaadi häiresireeni, mis käivitub ammoniaagilekke puhul. Õppus näitas, et sireeni hästi kuulda ei ole ning tuleb suurendada elanike teadlikkust, kuidas võimaliku õnnetuse ajal käituda.

Kui Rakvere lihakombinaadi ees oli sireeni kuulda hästi, siis tehases sees ja ka tehasest veidi kaugemal jättis selle tugevus soovida, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Sireen oli väga nõrk. Kui ma poleks teadnud, siis ohutsooni praegusel piiril ja tulevikus väga oluliselt ohupiiri sees oleval alal ma ei kuulnud sireeni isegi siis, kui ma teadsin, et see sireen on olemas. Ma kuulsin, et õrnalt undab, aga maanteemüra ja kõik muu hajutas seda tugevalt," ütles õppuse vaatleja Maia Simkin.

Üks õppuse korraldajatest Maido Nõlvak lisas, et peale sireenide hulga suurendamise saadi rahvaga suheldes teada, et teavitustööd tuleb jätkata.

"Võib öelda, et üks kolmandik on teadlik, on infopäevadel käinud, on lehest lugenud ja nad oskavad käituda, aga kaks kolmandikku inimesi ei ole midagi kuulnud, pole mitte midagi lugenud ega oska ka käituda," lausus Ida päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Maido Nõlvak.

Kohalike elanike arvates on sellised õppused vajalikud. Vitali on lihakombinaadi töötajana kindel, et oht on viidud miinimumini.

Seda hoolimata sellest, et eelmisel aastal toimus kombinaadis ammoniaagi käitlemisel lokaalne, kuid kahjuks surmaga lõppenud õnnetus.

"Süsteemid on paigas. Töötame ja teame, et kui midagi on, siis hoiatakse, signaalid tulevad. Seega on meil turvaline," ütles Vitali.

Rakvere lihakombinaat on Sillamäe sadama järel Virumaal ohtlikkuselt teine ammoniaagiriski allikas. Lihakombinaadi külmutusseadmetes on ammoniaaki ligikaudu 40 tonni. Kokku elab ohtutsoonis 1000 inimest, kuid kombinaadist ei jää kaugele ka Rakvere linn.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: