Haapsalu piiskopilinnuses algasid arheoloogilised väljakaevamised ({{commentsTotal}})

Vihmast hoolimata algasid Haapsalu piiskopilinnuse pealinnuses arheoloogilised kaevamised, mis on kõige põhjalikumad, mida seal seni tehtud. 1980-ndatel aastatel, kui linnust taastati, jäid kaevamised täpsemalt dokumenteerimata. Praegused uurimised eelnevad ehitustöödele, millega rajatakse 2019. aastaks aastaringselt avatud linnusemuuseum.

Rajatised, mida avatud kaevand on paljastanud, pärinevad linnuse viimasest perioodist ehk Liivi sõja järgsest ajast, kui Rootsi kuningavõim hakkas end Eestimaal kindlustama ja valmistus konfliktiks Poolaga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Selle käigus Haapsalu linnust siis ka siis taastati ja tehti ta uuesti, kindlustati teda, tehti ta elamise ja kasutamiskõlblikuks," rääkis arheoloog Jaak Mäll.

Praeguseks on arheoloogid välja puhastanud kaks hüpokaustahju ja sadeveerenni.

"Nad on õhukütteahjud, millega kivihoonete esimesi-teisi korruseid köeti keldritest kerise ja soojaõhulõõride abil," sõnas Mäll.

Vanema ahju juurest leiti ka üks 15. sajandi kahurikuul, mis oli Rootsi ajal pooleks lõigatud ja taaskasutusse võetud.

"Teda kasutati õhukütteahju, hüpokaustahju soojaõhuavade sulgemiseks. Ühesõnaga selline tore leiukene," rääkis Mäll.

Jaak Mäll ütleb, et, need kaevamised annavad ilmselt uut infot linnuse ehituskronoloogia kohta.

"Praegu hakkab järjest rohkem selguma, et linnus sai väga oluliselt kannatada Liivi sõjas ja praegused siseruumid on ilmselt enamuses uuesti Rootsi ajal ülesse ehitatud," ütles ta veel.

Arheoloogi sõnul peaksid kaevamised järgmisel nädalal veel põnevamaks minema, sest siis hakatakse uurima väravakäiku.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: