Aktsiisitõus pole väikeõlletootjate müüki veel kasvatanud ({{commentsTotal}})

Õlleaktiisi tõusust võidavad selgelt väiketootajad, kelle jaoks aktsiis tõusis tavamääraga võrreldes oluliselt vähem, kinnitas rahandusministeerium. Väikepruulikojad müügi suurenemist veel ei tähelda.

Kui juulis tõusis õlleaktsiis suurtootjatele 70 protsenti, siis väiketootjate õlleaktsiis tõusis soodusmäära tõttu 35 protsenti. Eesti suurima väikepruulikoja Põhjala tegevjuhi Enn Pareli sõnul suurem osa väiketootjad pärast akstiistõusu oma toodete hindu ei tõstnud. Eklusiivne õlu muutus seega tavaõlu tuntava kallinemise tõttu soodsamaks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Hinnavahe vähenes nii, et 3,6 korra liitri hinnavahe pealt me langesimise sealt kusagil 2,8 peale. Tegelikult peaks ta tegema suhtes sellise masstoodetud õllega väiketootjate õlled inimestele kättesaadavamaks," ütles Parel.

Sellegipoolest pole vähemalt esimestel kuudel pärast hinnamuutusi väiketootjate õllede müüginumbrid kasvanud.

"Müüki see väga oluliselt mõjutanud ei ole, kuna väikeste õlletootajte õlled on olnud ajalooliselt kallimad ja need ei ole need tooted, mille järele võibolla noore käsi esimesena sirutaks kui ta alles alkoholiga tutvust teeb," rääkis ta.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika juht Sven Kirsipuu ütles, et kuna ka väiketoojad varusid enne akstiistõusu toodangut ette, on nende müüginumbrite muutustest täna vara rääkida. Kuid turuosa muutused on juba näha.

"Väiketootjad kindlasti on võitnud turuosa, kuna juba esimesel poolaastal oli näha, et deklareeritud kogused kasvasid 15 protsenti ja see ka tegelikult ei ole nüüd aeglustunud. Pigem võib eeldada seda, et kuna hinnakonkurentsis võrreldes tavaõllega väikeõlletootjad võitsid sellest aktsiisitõusust, siis on oodata seda, et nende tendents käsitööõllede tarbimise osas suureneb veelgi," sõnas Kirsipuu.

Aktsiisi soodusmäär kehtib aga ainult nendele Eesti väiketootjatele, kes toodavad aastas alla 600 000 liitri õlut, selgitas Parel ja lisas, et see seab väiketööstuse tootmismahtudele piirid.

Paljudes Euroopa riikides kehtib maksimumsoodusmäär ehk 20 miljonti liitrit. Kirsipuu aga ütles, et Eesti väiketööstused toodavad keskmiselt 40 000 liitrit õlut aastas. Väiketööstuse konkurentsivõime tõstmiseks mõeldud maksusoodustuse suurendamine on maksupoliitika küsimus, nentis Kirsipuu.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: