Leht: Malaisia ahistamisohvri tööandja osales tema vaigistamises ({{commentsTotal}})

Taavi Rõivas ETV-s selgitusi andmas.
Taavi Rõivas ETV-s selgitusi andmas. Autor/allikas: ERR

Eesti Päevalehe kirjeldus suhtlusest Malaisia ahistamisohvri ja Taavi Rõivasega viitab võimalusele, et riigikogu aseesimees kasutas oma mõjuvõimu naise survestamiseks tema tööandja kaudu.

"Väide, et tal [Rõivasel] polnud võimalik midagi ümber lükata, on vale – tal oli see võimalus teisipäevast. Helistasin talle teisipäeval kell 13.46 ja teatasin, et soovin rääkida sellest, mis juhtus Malaisias. Kõne oli lühike. Rõivas vastas, et on õppusel, ja palus küsimused saata kirjalikult. 14.07 läks teele e-kiri, milles oli kirjas, et meile teadaolevalt lähenes ta kolmele naisele, ja sellele järgnes üksikasjalik kirjeldus, mille mitteavaldamisest pean siinkohal Katrini [ohvri] soovil kinni. Sama kirja edastasin hiljem ka Rõivase nõunikule Ave Tamperele," kirjutab ajalehes ahistamisjuhtumi päevavalgele toonud Liisa Tagel.

"Kella viie paiku helistas Rõivas mulle tagasi. Ta palus, et vestlus oleks off-the-record, seega ei esita ma toimunud arutelu. Ühtlasi ta kinnitas, et saadab oma vastuse peagi – palub veidi lisaaega. Peale selle ütles ta, et tema sõnu kinnitavad ja saadavad oma versiooni toimunust mitu inimest, kes viibisid samal õhtul Malaisias baaris."

"Vahepeal selgus, et keegi Eestist olevat Katrini ülemusega kontakti võtnud ja andnud mõista, et lugu ei tohi ilmuda. Peagi tuli ülemuselt ka teade, et Rõivas tahab vabandust paluda, ja Rõivase telefoninumber," kirjeldab ajakirjanik toimunut.

18.41 saatis Tampere kirja, milles oli kolm nime, kes olevat valmis õhtut kommenteerima ja kinnitama, et midagi ei toimunud. Neist ühe nime taga oli kirjas, et kommentaari saab ainult off-the-record.

"Ühtegi sellesisulist kommentaari meile aga kelleltki omal algatusel ei laekunud. Selleks ajaks oli toimetuses selge, et lugu sel päeval välja ei lähe, ent Rõivasele me seda veel ei avaldanud."

"19.20 helistasin Rõivasele, et küsida, kus on tema kommentaar. Ta vastas mulle, et talle teadaolevalt on allikas oma jutu tagasi võtnud. Kui uurisin, kas see tähendab, et allikas tunnistas loo valeks, väitis ta, et ei tea seda. Palus mul lihtsalt allikaga ühendust võtta. Hiljem ta mu kõnedel enam ei vastanud," kirjutab Tagel.

Allikas: ERR



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: