Ajalehed juhtkirjades: Rõivase lahkumine riigikogu juhatusest oli õige samm ({{commentsTotal}})

Reedesed ajalehed.
Reedesed ajalehed.

Postimees, Eesti Päevaleht ja Õhtuleht leiavad reedestes juhtkirjades, et Taavi Rõivase käitumise Malaisias toimunud peol avalikustamine oli õige ning leiavad, et riigikogu aseesimehe kohalt lahkumine ainuvõimalik.

Postimees märgib, et Eesti ajakirjanduseetika koodeks ütleb: "Poliitilist ja majanduslikku võimu ning avalikkusele olulist informatsiooni valdavaid inimesi käsitleb ajakirjandus avaliku elu tegelastena, kelle tegevuse üle on ajakirjanduse tavalisest suurem tähelepanu ja kriitika õigustatud."

"Inimene, kes pole eksinud, ei oota terve päev oma hea nime kaitsmisega ja kindlast ei oota sellega ükski poliitik vahetult enne valimisi. Piinlik oli kuulata Rõivase vihjeid, et skandaal võib olla kiuslike inimeste poolt ajastatud. Kui riigikogu aseesimees pillerkaaritab nagu halvale teele läinud koolipoiss, siis see peabki enne valimisi välja tulema," kirjutas Postimees juhtkirjas "Tavaline pidu, tavaline häbi."

"Rõivas teatas pärast pikka keerutamist, et loobub riigikogu aseesimehe kohast, kui "see on selle hind". Jah, on. Ent see on ka tema poliitilise karjääri pöördepunkt: külmkapp jääb teda saatma ja selle vari langeb ka erakonnale." on Postimehe juhtkirja seisukoht.

Eesti Päevaleht on juhtkirja pealkirjaks pannud "Rõivas kehastas ja kuritarvitab võimu" ja kirjutab, et juhtunu vari ei lahku Reformierakonda kuuluva Rõivase pea kohalt niipea. "Kogu skandaali vältel ei suutnud ta ilmselgelt aduda oma käitumise sobimatust. riigikogu aseesimehe kohalt taandumine on esimene mõistlik samm."

Skandaalist esimesena neljapäeval kirjutanud ajaleht lisas, et küllap võib võim inimese vastassoo silmis ahvatlevaks muuta ja kui kõik käinuks vastastikusel nõusolekul, võiks abielumehe seiklused jätta tema ja ta perekonna klaarida. "Aga võim võib olla ka hirmutav, sest kõrgetel positsioonidel olevatel meestel on väga palju niite, millega oma ohvreid ka pärast ahistamist mõjutada."

Oma juhtkirjas "Rõivase koht pole Toompeal" kirjutab Õhtuleht:"On selge, et riigikogu asespiikri kohal haamrit viibutades saali ohjeldada ja kolleegidele vajadusel moraali lugeda Taavi Rõivas pärast EASi ringreisil puhkenud skandaali enam mingil juhul ei saa. Sama kehtib ka riigikogu liikmena jätkamise puhul, sest kuidas olla nõudliku opositsionääri rollis, kui su sõnavõtte ja arupärimisi saadavad nii kolleegide kui ka valijate nõutult küsivad pilgud."

Kogu halva mängu  juures on Õhtulehe hinnagul hea vaid see, et oleme oma arengus jõudnud sinnamaale, kus toimunut enam ametnike ja parteikontorite tagatubades kinni mätsida ei õnnestu. "Vähemalt avalikult on suhtumine nii Rõivase kui ka kaaspidutsejate tegudesse üksmeelselt tauniv. Enam ei pääse asja meestenaljaks pööramise või „Viimse reliikvia“ tsiteerimisega – sai pisut müratud!"

Toimetaja: Indrek Kuus



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: