FT: Euroopa Liit keeldub Brexiti järgmist faasi alustamast ({{commentsTotal}})

Eespool Brexiti-minister David Davis, taustal EL-i läbirääkija Michel Barnier.
Eespool Brexiti-minister David Davis, taustal EL-i läbirääkija Michel Barnier. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Euroopa Liidu liidrid keelduvad järgmise nädala Ülemkogul alustamast Ühendkuningriigiga lahkumiskõneluste (Brexit) järgmist faasi, kuna senistel kõnelustel pole piisavalt edu saavutatud, kirjutab ajaleht Financial Times (FT).

Euroopa Liidu riikide valitsusjuhid annavad heakskiidu kavale alustada sisemisi konsultatsioone selle üle, millised peaksid välja nägema EL-i ja Ühendkuningriigi suhted pärast viimase lahkumist liidust, kuid keelduvad andmast luba alustada sellekohaseid läbirääkimisi brittidega, kirjutas FT viitega ülemkogu järelduste kavandile, mida lehel õnnestus näha.

Euroopa Ülemkogu presidendi Donald Tuski koostatud järeldused oleksid sellisel kujul tõsine tagasilöök Ühendkuningriigile, mis kutsus neljapäeval EL-i üles andma oma läbirääkimiste juhile paindlikumat mandaati, et ületada läbirääkimistel tekkinud ummikseis.

Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier tunnistas neljapäeval, pärast järjekorras juba viienda kõnelustevooru lõppu Ühendkuningriigi delegatsiooniga, et kõnelused on ummikseisus ja ta ei saa soovitada alustada läbirääkimiste järgmist faasi.

Euroopa Liit on teatanud, et seni, kuni läbirääkimistel Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise (Brexit) tingimuste üle ei ole saavutatud "piisavat edu", läbirääkimisi tulevaste suhete, eelkõige kaubanduse valdkonnas, ei alustata.

Euroopa Liit on soovinud Brexiti kõnelused 2018. aasta oktoobriks lõpule viia, et anda riikide parlamentidele vähemalt pool aastat aega Ühendkuningriigi lahkumise ratifitseerimiseks.

Vastavalt Euroopa Liidu Lissaboni lepingu artikkel 50-le, peab riik pärast lahkumisteadet EL-ist hiljemalt kahe aasta jooksul välja astuma. See tähendab, et Suurbritannia peab EL-ist lahkuma hiljemalt 2019. aasta 29. märtsil.

Neljapäeval kogunevad Brüsselisse Euroopa Ülemkogule liikmesriikide liidrid, et teha otsus, kuidas Brexitiga edasi minna.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: