Prantsuse meedia imestab, kuidas Macron nii vähese ööunega toime tuleb ({{commentsTotal}})

Prantsusmaa president Emmanuel Macron Élysée palees.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron Élysée palees. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Prantsusmaa meedia on võtnud tähelepanu alla president Emmanuel Macroni vara algavad ja hiliste öötundideni venivad tööpäevad.

Ajaleht l’Express on pikemat aega jälginud riigipea töörežiimi ning nendib nüüd, et kui kõik päevakava sissekanded kokku liita, jääb mulje, et Macron sööma või isegi magama eriti ei jõuagi.

Leht on rääkinud ka Macroni töökaaslastega, kelle hinnangul magab president öösel kõige rohkem kolm tundi.

Näiteks on teada, et president saadab ministritele tekstisõnumeid öösel kella kahe või kolme ajal, magab siis natuke, ning jätkab siis suhtlust kõige hiljem kella kuue ajal hommikul.

Ning kui president juba sõnumeid saadab, siis tuleb talle loomulikult ka vastata. Seega on pidev ärkvelolek laienenud kogu võimueliidile - ministrid ei maga, nõunikud ei maga, personaliülemad ei maga. Väidetavalt on võime teha "ööpäevaseid tööpäevi" Macroni lähematele nõunikele esitatav keskne nõudmine.

Samuti on Macron tuntud selle poolest, et talle meeldib kohtumisi pikemaks venitada, kui seal millestki olulisest juttu tuleb, ning seega nihkub ajakava pidevalt edasi. Nõunike närvilisusest ta välja ei tee. See toob kaasa ka selle, et ta on krooniline hilineja.

Kui meedias nenditakse meditsiiniekspertidele viidates, et vähene magamine on väga riskantne ja pikas perspektiivis ka ebaefektiivne, siis Macroni pikemat aega tundnud inimesed on märkinud, et ta on alati olnud selline "supermees", kes magab vähe ja on sellest hoolimata järjepidevalt energiline.

Uuringud ka kinnitavad, et väga väike osa elanikkonnast omab teatavat geenimutatsiooni, mis võimaldab neil probleemideta vähese ööunega toime tulla. Ning selliste inimeste seas olevat ajaloo jooksul olnud ka mitmeid tuntud riigijuhte - näiteks on sellist eripära täheldatud Winston Churchilli, Margaret Thatcheri ja Silvio Berlusconi puhul. Ka öiste säutsude poolest tuntud USA president Donald Trump on ise öelnud, et ta magab öösiti väga vähe.

L'Express aga juhib tähelepanu sellele, et kui Macron võibki olla erakordne inimene, siis ei saa samasuguseid võimeid eeldada kõigilt tema ministritelt ja ametnikelt, kellel tuleb aga paratamatult sellise rütmiga toime tulla.

Toimetaja: Laur Viirand



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: