Mari-Liis Jakobson: Taavi Rõivasel vedas ({{commentsTotal}})

Võib öelda, et Taavi Rõivasel vedas. Skandaal ettevõtlusdelegatsiooni visiidi ajal toimunud ahistamisjuhtumi ümber puhkes alles pärast valimisi. Seda öeldes olen täiesti kursis, et kohalike volikogude valimiste päev on veel ees, kuid kuna e-valimised lõppesid juba kolmapäeval ja Reformierakond riisub tavaliselt e-valimistelt koore, võib arvata, et enamik Rõivase valijaid olid enne visiidi mahlakamate detailide ilmsikstulekut oma hääle juba andnud.

Oleme jõudnud omamoodi huvitavasse seisu, kus arvatavalt ligi pooled valijad käivad valimiskastide juures eelhääletusperioodil. 

Eesti ei ole sellises arengus muidugi üksi – ka viimatistel Saksamaa üldvalimistel andis oma hääle enne õiget valimispäeva pea kolmandik valijaist ning umbes sama suhtarv inimesi teeb seda USA-s. Eesti varajaste valijate suhtarv on kõrgem ilmselt nii tänu e-valimistele kui jaoskondades hääletamise võimalusele, mis on mugavamgi kui näiteks kirja teel hääletamise võimalus, mida kasutavad sakslased. Kuid nois vanades demokraatiates arutletakse sellise varase hääletamise mõjude üle hoopis häälekamalt kui meil Eestis. 

Loomulikult on eelhääletamise võimalusel omad voorused. See võimaldab tõenäoliselt tõsta valimisaktiivsust, sest kohandub paremini inimeste elustiiliga. Kõigil ei pruugi õigel päeval valimisjaoskonda tulemine võimalikki olla, sest viibitakse kas tööl, välismaal või ollakse hõivatud mõne olulise perekondliku sündmusega. 

Ent teisalt elatakse pika eelvalimisperioodi tõttu omamoodi paralleelmaailmades, kus valijatel võib olla valimisotsuse langetamiseks väga erinev alus. Näiteks on mõnedes Ameerika Ühendriikide osariikides võimalik eelhääletada juba suisa poolteist kuud enne õiget valimispäeva.

Muidugi, kui läheneda teaduspõhiselt ning vaadata valimiskäitumise uuringuid, näeme, et valimiskampaania põhjal muudab oma valimisotsust suhteliselt tagasihoidlik hulk kodanikest ning kampaaniate roll on tavaliselt pigem kodanikke aktiveerida ning võimaldada kontrollida, et sisetunne kandidaadi eelistuse osas on õige. 

Mõned uuringud on näidanud koguni, et kuigi avaliku arvamuse küsitlused teevad valimisperioodil teinekord väga dramaatilisi hüppeid, on inimesed küsitlejatele vastates oluliselt emotsionaalsemad ja reageerivad pisematelegi kampaaniadetailidele kui valimiskastide juurde minnes, nii et poliitikateadluslikele teadmistele tuginedes saab valimistulemust tegelikult ennustada juba ammu enne valimispäeva ehk sisuliselt juba siis, kui kandidaadid paigas on. 

Ent ikkagi on seis mõnevõrra kummaline. Pea kõigi suuremate meediakanalite Tallinna linnapeakandidaatide debatid (sealhulgas nii Vikerraadio kui ka Eesti Televisiooni eetris) toimuvad alles siis, kui pea kuuendik Tallinna valimisõiguslikest kodanikest on juba hääletanud. 

Muidugi, valimispäeva eelõhtul toimuvas debatis on omajagu ajakirjanduslikku dramaatikat ning loodetavasti aitab see kaasa ka valimisaktiivsuse tõusule. Ehk toob kandidaatide kirglik piikide ristamine tele-eetris valimiskastide juurde veel mõne hinge, kes kahtles, kas valima üldse minna. Kuid teisalt – kas siis eelvalimistel osalejad ei vajagi sellist ratsionaalset otsustusalust, mida debatid pakuvad? 

Ideaalis võikski valimisdebattide ajastamisel arvestada nii nende valijatega, kes hääletavad juba eelvalimistel ning otsivad kinnitust oma poliitilisele eelistusele, kui ka nende valijatega, kes teevad kogu rituaali läbi õigel päeval. Sest miks peakski valima informeerituse ja kindla osaluse vahel?

Soovin head demokraatia pidupäeva kõigile! •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Reformierakonna kontor.

Kaja Kallase teekonda erakonna juhiks kergeks ei prognoosita

Reformierakond on jälle juhi otsingul. Nõusoleku kandideerida erakonna esimeheks on andnud Reformierakonna aseesimees ja Euroopa Parlamendi saadik Kaja Kallas. Kui kergeks või raskeks võib kujuneda see teekond, analüüsis "Aktuaalne kaamera. Nädal."

kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: