Video: märulistaar Steven Seagal kohtus Manilas president Dutertega ({{commentsTotal}})

USA näitleja Steven Seagal külastas käesoleval nädalal filmimiskohti otsides Filipiine ning kohtus Manilas ka riigi presidendi Rodrigo Dutertega.

Video Seagali ja Duterte kohtumisest avaldas Filipiinide riiklik meediakanal RVTM, vahendas Reuters.

65-aastane Seagal oli Filipiinidel, et otsida võttekohti oma järgmise filmi jaoks, mis räägib "ebaseaduslikest uimastitest ja muudest kuritegudest", seisis presidendi kantselei pressiteates.

Teate kohaselt ütles Duterte USA näitlejale, et "filmid on elu peegeldus", ning kinnitas taas kord oma pühendumist võitlusele narkootikumidega.

Varem toimunud pressikonverentsil ütles Seagal, et tema arvates ei ole Filipiinide näol tegu ohtliku kohaga. "See on koht, mis on tõusuteel koos oma uue juhtkonnaga," sõnas ta.

Jõulisi ja ka ebaseaduslikke võtteid kasutavale Dutertele pandi hüüdnimi "Punisher" ehk "Karistaja" juba siis, kui ta oli Davao linnapeaks.

Duterte lubas valimiskampaania ajal võidelda narkokaubandusega ning tema ametiaja 14 kuu jooksul on narkovastase kampaania käigus tapetud vähemalt 3500 inimest.

USA, teised lääneriigid ja mitmed inimõigusorganisatsioonid on juba pikemat aega kritiseerinud Duterte narkootikumide vastast võitlust. Kriitikute hinnangul pole märkimisväärsel osal tapetutest narkokaubandusega isegi mingit pistmist olnud ning pealekaebamisest ja omakohtust pakatavat õhkkonda on sageli kasutatud ära isiklikeks arveteõiendamisteks.

Presidendina on Duterte lubanud korruptsiooni ja uimastid Filipiinidelt välja tõrjuda, isegi kui selleks tuleb vajadusel ohverdada "miljoneid inimelusid". Riigis korra loomist ihkavate valijate hulgas on president jätkuvalt väga populaarne.

Seagal on aga tuntust kogunud märulifilmide kangelasena, tema karjääri edukaim periood oli 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses.

Seagal on varemgi kohtunud "jõulise kuvandiga" riigijuhtidega nagu Vladimir Putin, Aleksandr Lukašenko ja Ramzan Kadõrov ning teinud seda alati filmi- ja fotokaamerate saatel.

Ta omab USA, Serbia ja Venemaa kodakondsust, kusjuures Vene passi sai ta kätte president Putini enda käest.

Tšetšeenia liidri Ramzan Kadõrovi külastamise ajal pälvis aga tähelepanu see, kuidas Seagal rahvatantsuga liitus.

Lukašenkol aga õnnestus märulistaari toita Valgevenes kasvatatud porgandiga.

Toimetaja: Laur Viirand



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: