"Välisilm": flaami poliitikud on valinud katalaanidest erineva tee
Katalaanid, šotlased, kurdid ja veel paljud teised rahvad igatsevad suuremal või vähemal määral iseseisvust. Haprad lood on ka Belgiaga, kus Flandria ja Valloonia on peaaegu nagu kaks eraldi riiki. Belgiat on ammu peetud ka aegsütikuga pommiks. "Välisilm" uuris, kuidas olukord praegu tegelikult on.
Belgia suurima partei Uue Flaami Alliansi (NVA) eurosaadik Mark Demesmaeker ütles, et Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker peaks tagasi astuma, sest ta ei mõistnud hukka politseivägivalda Kataloonias.
"Sellised asjad ei tohiks EL-is toimuda! Kui see juhtub Türgis või kusagil mujal väljaspool EL-i, siis on Timmermans ja Juncker esimesed, kes näpuga näitavad, ja nüüd olid nad vait. Ta ei kaitse eurooplaste õigusi, katalaanide õigusi. Homme ei kaitse ta minu õigusi. Nii et see president ja komisjon peaks tagasi astuma. Kui ta oma tööd hästi ei tee, peaks ta ruumi tegema kellelegi teisele," arvas ta.
Belgia poliitikaringkondades elavad flaami rahvuslased katalaanidele palavalt kaasa. Pole siis imestada, et Belgia peaminister Charles Michel oli üks esimesi Euroopa valitsusjuhte, kes mõistis hukka politsei jõukasutamise Hispaanias.
Kuna Kataloonia referendumi järel on räägitud võimalikust järgnevast doominoefektist, küsis "Välisilm" asjatundjatelt, kas uudised Hispaaniast võivad lõkkele puhuda flaami rahvuslaste iseseisvuspüüdlused.
"Juba mitmeid aastaid on olnud Flandriast surve suurema autonoomia või iseseisvuse järele. Aga tulevik on lahtine," nentis valloonist politoloog Pascal del Wit.
Tema peamiseks uurimisvaldkonnaks on Belgia parteide areng ja valijate käitumine. Katalaanide ja flaamide vahel võib leida paralleele, arvab ta.
"Flaamid ja valloonid ei ole samasugused. Uue Flaami Allianssi juht ütleb, et Belgias on kaks demokraatiat - prantsusekeelne ja flaamid. Sellisel juhul me peaksimegi lahku minema. Meie riigis on kaks demokraatiat, tegelikult on siin kaks riiki. See on peamine lahkumineku põhjus, mida NVA liider rõhutab. Teine oluline põhjus on majanduslik. Nii nagu Šotimaal ja Kataloonias on ka flaamidel see idee, et nad panustavad liiga palju riigi prantsusekeelsesse ossa. Ja tahavad oma raha tagasi," selgitas Del Wit.
Rahvuslust uuriv flaami politoloog Dave Sinardet omakorda sõnas, et Uus Flaami Allianss on oma kunagisele põhideviisile iseseisvast Flandriast selga pööramas.
"Üks võtmeerinevusi Kataloonia ja Flandria vahel on see, et Kataloonias on märksa suurem toetus iseseisvusele. Ilmselt 40 protsenti või veidi enam arvestades viimaseid sündmusi. Flandrias on toetus iseseisva Flandria riigi osas viis protsenti. See on erakordselt madal. Separatistlikud parteid nagu NVA mõistavad, et flaami avalik arvamus ei toeta seda ja kui nemad sellest räägiksid, läheks see neile maksma hääli," selgitas Sinardet.
Belgiast eraldumise asemel on NVA seetõttu fookuse nihutanud immigratsiooni tõrjumisele ja maksude vähendamisele, märkis politoloog.
Ka NVA liige Mark Demesmaeker tunnistas, et kuigi flaamide ja katalaanide vahel võib tõmmata mitmeid paralleele, on poliitiline kontekst erinev ja flaamid revolutsiooni ei igatse - neile piisab reformidest.
"Hispaania konteksti ei saa võrrelda Belgia kontekstiga. Me oleme suutnud seni ellu viia kuus riigireformi läbirääkimiste teel. See on meie strateegia. Me tahame muuta riiki. Tahame saada rohkem otsustusõigust flaami demokraatiale. See on väga erinev Kataloonias toimuvast, kus praegu on revolutsioon. Sellist asja siin ei juhtu," rõhutas eurosaadik.
Toimetaja: Laur Viirand