ERR Brüsselis: Ülemkogu soovib geoblokeeringu kadumist aasta lõpuks ({{commentsTotal}})

{{1508370000000 | amCalendar}}

Neljapäeval toimunud Euroopa Ülemkogul otsustasid Euroopa riigipead ja valitsusjuhid, et seni läbirääkimistesse takerdunud geoblokeeringu kaotamine peab lõpule jõudma veel sel aastal ning digiettevõtteid tuleb hakata maksustama ülemaailmses koostöös.

Peaminister Jüri Ratas andis neljapäeva õhtul Euroopa Liidu juhtidele ülevaate Tallinnas toimunud digitaalvaldkonna tippkohtumise järeldustest. Need kajastuvad ka Ülemkogu lõppjäreldustes, mille järgi peaks Euroopa Liit hakkama kujunema üsna Eesti e-riigi nägu. "Eesti eeskuju mõtet kasutas päris tugevasti arutelu käigus Saksamaa kantsler Angela Merkel ja ütles, et seda malli Eesti pealt võiks võtta," kinnitas Ratas peale kohtumist. "[Digitaalvaldkonna teemad] võeti vastu heas mõttes suure ootusega ja sooviga, et Eesti eesistumise ajal me suudame edasi liikuda."

Peamised muudatused, mille Ülemkogu digivaldkonna järeldustesse tegi, olid seotud digiettevõtete maksustamisega. Näiteks otsustas Ülemkogu toetada Luksemburgi soovil globaalset lähenemist digiettevõtete maksustamises.

Prantsusmaa president soovis, et maksustamises jõutaks võimalikult kiirelt tulemusteni, niisiis palusid riigijuhid, et Euroopa Komisjon valmistaks omapoolsed ettepanekud järgmise aasta alguseks – parimal juhul juba jaanuariks. OECD sisendit digiettevõtete maksustamisse on oodata järgmise aasta kevadel või suvel.  

Geoblokeeringu lõpp

Ootamatult otsustasid riigipead, et geoblokeering tuleb kaotada juba selle aasta lõpuks – seni oli see eelnõu tugevalt takerdunud. Poliitiline suunis tähendab, et Eestil on eesistujana nüüd kindlam aluspind kompromisside otsimiseks.

"Meil käivad läbirääkimised. Küsimus on selles, kas me saame selle aasta lõpuks ära teha," ütles Luukas Ilves, telekommunikatsiooni- ja infoühiskonna valdkonna koordineeriv nõunik Euroopa Liidu Eesti esinduses. "Nüüd on liidrid oma ammendamatus tarkuses öelnud, et olgu see aasta lõpuks lahendatud – see muidugi tekitab surve töötasemel, et kõik need probleemid läbi käia."

Eesti ülesandeks saab ühest küljest läbirääkimine nende riikidega, kes pole eelnõuga päri. Teisalt tuleb otsida kokkuleppeid ka Euroopa Parlamendiga. Ilvese sõnul on liikmesriigid hakanud juba teatud määral järeleandmisi tegema: "Praegu ma saan öelda, et nii-öelda kuluaarides toimus väga kõrgel tasemel vestlus vähemalt ühe riigiga, kes varem ei olnud nii toetav. Saime kinnituse, et nad saavad ka natukene paindlikumad olla."

Ilvese hinnangul on võimalik, et kui geoblokeering kaob, saavad eurooplased selle esimesi vilju nautida juba jaanuaris, olgugi et seadusmuudatus peaks rakenduma hiljem: "Me näeme näiteks roaming’u puhul, et kui seadusandja on juba selle otsuse vastu võtnud - isegi kui see rakendustähtaeg pole saabunud -, siis ettevõtted juba muudavad oma käitumist. Ehk ei välistaks üldse, et [geoblokeeringu kaotamise] mõjusid hakkab tarbija jaoks nägema juba jaanuaris."

See ei tähenda, et tarbijad saavad vaba ligipääsu terve Euroopa Liidu internetitoodetele, vaid eelkõige otsitakse viisi, kuidas inimesed võiksid asukohast olenemata tarbida seda sisu, mille eest nad on oma koduriigis maksnud. "Ehk et teisisõnu, kui sul on õigus vaadata ERRi stream'i või Kanal2-te Eestis, siis sa saad seda ka välismaal puhkusel olles teha," selgitas Ilves.

Peamine vaidlusküsimus on olnud ja on siiamaani geoblokeeringu ulatus: näiteks on erinevatel liikmesriikidel ja ka parlamendil erinev arusaam, kas hõlmata geoblokeeringu eelnõusse ka e-raamatuid, mänge ja teisi digimeelelahutuslikke tooteid.

Euroopa liidrid soovivad digiküsimustes kiiremini edasi liikuda. Autor: Tauno Tõhk/EU2017EE

Riigipead väljendasid senisest jõulisemalt vajadust 5G kiireks väljaarendamiseks – täpsemalt otsustasid, et selles osas tuleb jõuda mingile lahendusele järgmise aasta keskpaigaks.

Lisaks digiküsimustele olid Ülemkogu päevakorras rändeteemad. Ratase kinnitusel tunnustasid riigipead Itaalia tugevaid edusamme rände vähendamisel Vahemere keskosas, kuid samas leidsid, et ülejäänud liikmesriigid peavad senisest rohkem pingutama ja panustama.

Eelkõige soovivad nad näha panustamist Aafrika usaldusfondi, mida Eesti otsustas juulikuus toetada ühe miljoni lisaeuroga – niisiis on Eesti usaldusfondi panustanud umbes 1,45 miljonit eurot. "Kindlasti on see hetkel võrreldes teiste riikide ja elanike arvuga päris tubli tulemus," märkis Ratas.

Turvalisuse ja kaitse valdkonnas konkreetseid otsuseid neljapäeval ei sündinud, kuid on lootus, et alalise struktureeritud kaitsekoostöö ehk PESCO sisustamine saab valmis Eesti eesistumise ajal, novembri teises pooles. "Kui Eesti valitsus tegi PESCOga liitumise osas valitsuse tasandil otsuse kohe selle aasta alguses, siis täna tõi selle välja väga selgelt ka Soome peaminister, kes ütles, et eile või üleeile Soome valitsus otsustas sama," sõnas Ratas.

Seekordsest Ülemkogust

Oktoobrikuine Euroopa Ülemkogu toimub põneval ajal: hiljutiste liidrite, eelkõige Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kõnede valguses on Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk teinud mitu nädalat visiite üle Euroopa ning pidanud telefonikõnesid Euroopa liidritega, et leida suund ja kiirus(ed), millega ühendus peaks edasi liikuma.

Kolmapäeva pärastlõuna Brüsselis. Päev hiljem peaks kosmosemuna hüüdnime kandvas Euroopa majas kohtuma Euroopa liidrid, et arutleda liidu ees seisvate väljakutsete üle. Üle maja kajab teadaanne, milles palutakse hoonest kohe lahkuda ning teistega koos kupatatakse majast välja ka grupp Eesti ajakirjanikke, kes on kohtumas Eesti euroametnikega.

Hiljem pistavad Brüsseli ametnikud ajakirjanikele pihku paberid, mis selgitavad, et teist korda nädala jooksul jõudsid ventilatsiooniprobleemi tõttu hoone köökidesse mürgised aurud, millega haigestus mitu töötajat. Kui esialgu kinnitati, et tippkohtumist see ei mõjuta, siis õhtuks otsustati järgmise päeva kohtumine korraldada siiski kõrval asuvas Justus Lipsiuse hoones.

"Kosmosemuna". Autor: Anette Parksepp/ERR

Juunikuust saadik ette valmistatud kohtumise sisu see muidugi ei mõjuta. "Tallinna vaim juhib meie homseid arutelusid," ütles Tusk päev enne neljapäeval ja reedel toimuvat Ülemkogu. Kohtumise keskseks teemaks saab nimelt Leaders’ Agenda, mille idee sündis Euroopa liidrite õhtusöögil Tallinnas ja mille Tusk on valmistanud hiljem riigipeadega peetud konsultatsioonide põhjal.

See dokument kaardistab liikmesriikide juhtide jaoks peamised teemad, mis on päevakorras 2019. aasta juunini. Riigipead hakkavad osa teemasid arutama ametlikel Euroopa Ülemkogu kohtumisel, samas kui teised toimuvad mitteametlikus formaadis – vastavalt sisule 28 või 27 liikmesriigiga.

"Mõte oli see, et me näeme väga palju erinevate Euroopa liidrite suuri kõnesid ja sõnavõtte, aga me üsna harva arutame neid üheskoos ja lihtsalt töises versioonis," selgitas peaminister Jüri Ratas Leaders’ Agenda eesmärki. "See, mis sealt välja kasvas – et uut liidrite teekaarti või agendat on vaja, ma arvan, et see on väga mõistlik. See näitab, et keegi peab heas mõttes võtma need erinevad Euroopa Liidu liikmesriikide ideed kokku."

Juhtimine õhtusöökidel

Tallinna mitteametliku kohtumise järel peetud konsultatsioonide põhjal on Tuski kinnitusel liikmesriikides tahe ühenduse tööd taaselustada ja tugevdada, sealhulgas uusi ideid kaasates. Sellest taaselustamise ja tugevdamise püüdes soovib Tusk korraldada senisest tihedamaid Ülemkogu kohtumisi, mille järele on soovi avaldanud Prantsusmaa president Emmanuel Macron. Kohtumised võivad hakata toimuma suisa korra kuus, sealhulgas soovib Tusk korraldada rohkem vabas õhkkonnas õhtusööke, millest ei sünni konkreetseid kirjapandud järeldusi, vaid kus riigipead saavad arutada läbi suuremad lahkarvamused.

Riigipeade suurem juhtroll on tekitanud osades väikeriikides hirmu, et ehk jäävad nende huvid suurte riikide kõrval tagaplaanile. "Kui me astusime Euroopa Liitu, siis väga palju Eestis ka kardeti seda, et tegemist on mingi diktatuurilaadse asutusega, kus sõidetakse riikidest üle – eriti just väikeriikidest – ja kus kvalifitseeritud häälteenamus tähendab, et sinu rahvuslikud huvid võivad tihti jääda tagaplaanile," meenutas suursaadik Kaja Tael, Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures

"Tegelikult, kui me oleme nüüd siin Euroopa Liidus elanud juba 13 aastat, siis ma võin vist siiamaani väita, et ma ei mäleta olukordi, kus Eestist oleks üle sõidetud. Ma lihtsalt ei mäleta, et sellist asja oleks üldse olnud," tõdes ta.

Liidrite tihedama kohtumise ideed suursaadik siiski skeptitsismita ei tervita:  "Et riigijuhid omavahel tihedamini koostööd teevad ja arutavad – jäägu see riigijuhtide südametunnistusele, kas nad tõesti leiavad, et neil on oma riigi juhtimise kõrvalt võimalik iga nelja kuni kuue nädala tagant kokku tulla, nagu president Macron soovis, võtta härjal sarvist ja tõesti juhtida Euroopa Liitu. Las president Macron ka natukene harjub Euroopa Liidus ja vaatab, kuidas need tippkohtumised tavaliselt käivad. Kuhu me sellega täpselt jõuame, on ikkagi mingil määral iga konkreetse Ülemkogu personaalse keemia küsimus."

Riigipead pidid esialgu kohtuma selles ruumis. Autor: Anette Parksepp/ERR.

Tael rõhutas, et Euroopa Liidus on väga selge seadusandlus, kuidas otsusteni jõutakse ja liidrite õhtusöögid ei saa seda iial asendada. "Sellega ei muudeta midagi Euroopa Liidu aluspõhimõtetes. Väikeriigil ei peaks olema sellest erilist probleemi," arvas suursaadik. "Kas see toob tulemust, nii nagu Macron loodab ja teised ka - seda on liiga vara öelda. Võime proovida - Ülemkogu võib tegelikult raskeid probleeme lahendada, kui enam miski muu ei aita. Annaks jumal, et neid raskeid probleeme lihtsalt poleks nii palju, et iga nelja nädala tagant peaksid liidrid koos käima ja seda järjekordset Gordioni sõlme harutama."

Mitu kiirust

Küsimus, millele Tusk on pidanud oma viimaste nädalate visiitide ja telefonikõnede põhjal vastust otsima, on teravalt päevakorda tõusnud idee mitmekiiruselisest Euroopast ehk osade liikmesriikide lõimumine ja teatud valdkondades teistest kiiremini eest ära liikumine.

Paljud liikmesriigid näevad mitmekiiruselisuses suurte riikide või näiteks eurotsooni domineerimise ohtu. Tegelikult lubavad Euroopa Liidu aluslepingud juba praegu osa liikmesriikide koostööd, näiteks lõi äsja 20 liikmesriiki 28st Euroopa Prokuratuuri. "See on puhas mitmekiiruselisuse näide!" ütles suursaadik Tael, kelle sõnul põhineb mitmekiiruselisuse-vastasus paljudel juhtudel suuresti alusetutel hirmudel.

Samas paistab, et enamus liikmesriike pooldab pigem ühtset edasiliikumist ning seisab vastu võimalusele, et suuremad liikmesriigid võiksid olulistes küsimustes teised kõrvale jätta. Mitmekiiruselisusele on vastu näiteks Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, aga ka Eesti valitsus. "Eesti sõnum on see, et meie arvame, et Euroopa tugevus on see, kui 27 läheb edasi koos," kinnitas peaminister Ratas.

Mitmekiiruselisust ei poolda ka president Tusk, kes kirjutas Ülemkogu eel riigipeadele saadetud kirjas: "Me suudame tänastele ebakindlustele astuda vastu vaid üksteisega kooskõlas, kuna üksikud riigid on liiga väikesed, et nendega ise hakkama saada. Mõned võivad öelda, et ühtsus on mu kinnisidee, aga ma olen sügavalt veendunud – mitte ainult mu töö pärast, vaid ennekõike mu isikliku kogemuse pärast –, et Euroopa ühtsus on meie suurim tugevus." Samas lisas ta, et see ei takista liikmesriike liikumast aluslepingute järgi teatud valdkondades kiiremini, jättes ukse lahti neile, kes soovivad hiljem liituda.

Ratas esitleb järeldusi

Lisaks Euroopa juhtimisele tuleb arutlusele ka teisi teemasid. Päevakorras on migratsioon ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika, mille tipptund saabub hoopis detsembris, mil sünnivad konkreetsed otsused alalise struktureeritud koostöö kaitsevaldkonnas ehk PESCO osas.

Suurbritannia peaminister Theresa May annab 27 liikmesriigile ülevaate, kuidas on tema hinnangul Brexiti läbirääkimised seni kulgenud ning peaminister Ratas tutvustab enda järeldusi Tallinna digitaalvaldkonna tippkohtumise kohta.

Neljapäeva õhtul söövad riigipead koos õhtust ning arutlevad Türgi, Põhja-Korea ja Iraaniga seotud küsimusi.



uudised
uudised
Aivar Sõerd

Aivar Sõerd pakub: eestlaste viinaralli Lätti siiski jätkub

Endine rahandusminister, Reformierakonda kuuluv riigikogu rahanduskomisjoni kuuluv Aivar Sõerd leiab, et valitsuse otsus alkoholiaktsiisi vähendada tähendab siiski piirikaubanduse jätkumist. Sama meelt on rahanduskomisjoni vabaerakondlasest liige Andres Ammas.

Jelena Gorbatšova

TTÜ naisteadlane vallutab NASAs kosmost, Weekend festivalil aitab politseid

Jelena Gorbatšova on noor Eesti teadlane, kes istus septembrikuu esimesel päeval lennukisse ja sõitis Ameerikasse, et veeta seal Fulbright Scholar programmi stipendiumiga akadeemiline aasta NASA-s. Seal tehtud teadustöö aitab aga igapäevaselt kaasa politsei tööle – näiteks Weekend festivalil tuvastas politsei tema välja töötatud narkootiliste ainete analüsaatoriga narkojoovet.

Mõju edetabel: kellele ja milleks?
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: