Ginter: Kenderi juhtum viitab vajadusele pöörata maailma kriminaalõigust
Tartu ülikooli kriminoloogia professori Jaan Ginteri hinnangul näitab kirjanik Kaur Kenderi õigeksmõistmine lapsporno valmistamises tuginedes teose loomise asukohale välismaal, et seadused tuleb kiiremas korras digiajastule vastavaks muuta.
Põhjuse sellisele arvamusele annab asjaolu, et Kenderi juhtumit puudutavad seadused lähtuvad siiani iganenud arusaamast, mille kohaselt tuleb ka internetis avaldatu hindamisel lähtuda eelkõige selle toimepanemise ja ka materjalide avaldamise kohaks olevate serverite asukohast, kirjutab Postimees.
"Kui õigusteadmisteta digiajastu inimene seda kohtuotsust loeb, siis talle tundub kindlasti ääretult ootamatu, et kogu Kaur Kenderi juhtum Eesti kohtutele üldse ei allu. Kogu tekst oli ju suunatud Eesti turule, märkis Ginter.
Tema hinnangul on suund kindlasti selle poole on, et tulevikus ühel või teisel moel nii maksustamise kui kriminaalasjade jurisdiktsiooni puhul peab arvestama hakkama, millisele tarbijaskonnale üks või teine digiteenus suunatud on.
"Eesti puhul oleks päris lihtne ütelda, et saame lähtuda keelest: kui teos on eesti keeles või kogu suhtlus selle teose ümber käib eesti keeles, siis on see suunatud Eesti turule," nentis ta ning lisas, et keerukamaks läheb siis, kui tegemist on inglise, saksa, portugali või hispaania keelega ning võib olla peaks siis kõigi nende keelteruumide riikidel olema kriminaaljurisdiktsioon vastavas keeles internetis avaldatud tekstide kohta.
"Seda pole mina ega nähtavasti keegi veel täpsemalt läbi mõelnud, kuidas internetis avaldatud tekstide suhtes kriminaaljurisdiktsioon kujuneda võiks, kuid selge on see, et seadused liiguvad edasi selles osas, et serveri asukoht ainsana määrav olla ei saa," ütles Ginter ja lisas, et teose loomise asukoht ei ole tänapäeval enam üldse tähtis, vaid oluline on see, kellele teos suunatud on.
Toimetaja: Marek Kuul