Soome kohus määras "sariuputajale" psühhiaatrilise ekspertiisi
Ida-Soome teise astme kohus võttis nn sariuputaja juhtumi asjus vastu otsuse, mille kohaselt tuleb 52-aastasele Pekka Seppänenile teha psühhiaatriline ekspertiis ja ohuhinnang.
Seppänen jääb endiselt vanglasse ning psühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimine ei eelda tema enda nõusolekut, vahendas Yle.
Ida-Soome kohus nentis vaheotsuses, et kuritegude raskuse tõttu on Seppäneni vaimse tervise kontrollimine põhjendatud.
Vaheotsuses märgitakse ka seda, et vähemalt suuremas osas on Seppänen tegutsenud nii, nagu esimese astme kohtuotsuses on kirjeldatud. Selle, millistes kuritegudes Seppänen täpsemalt süüdi on, otsustab Ida-Soome kohus pärast psühhiaatrilise ekspertiisi valmimist.
Teise astme kohtu vaheotsust pole Seppänenil võimalik edasi kaevata.
Juhtum on saanud Soome meedias suurt vastukaja
Põhja-Karjala esimese astme kohus mõistis jaanuaris Seppäneni süüdi kahes tapmises, kolmes tapmiskatses, kupeldamises, vägivallakuriteos ja surma põhjustamises raskendavatel asjaoludel ning karistas teda 14 aasta ning kuue kuu pikkuse vanglakaristusega.
Kogu juhtum on saanud Soome ajakirjanduses palju vastukaja ning erilist diksussiooni tekitas asjaolu, et väidetavast ohtlikkusest hoolimata kautsjoni vastu vabaduses viibinud mees kohtuotsuse kuulutamisele ei ilmunud. Võimudel õnnestus ta tabada alles mitu päeva hiljem.
Kuriteod leidsid aset aastatel 2007-2014. Uputamised ja tapmiskatsed toimusid Viinijärvi piirkonnas, kus asuva samanimelise järve kaldal oli Seppänenil suvila.
Seppänen kaebas esimese astme kohtu otsuse edasi ning nõuab selle tühistamist. Oma süüd ja kuritegude sooritamist on ta eitanud.
Kui esimese astme kohtus istus Seppänen kohtupingis nii, et tema nägu varjas suur karvamüts, siis 31. augustil saabus ta Kuopio linnas Ida-Soome teise astme kohtu saali suure habeme, päikeseprillide ja nokamütsiga. Prokuratuuri sõnavõttude ajal istus mees täiesti liikumatult.
Nii nagu eelmises kohtuastmes oli ka Kuopio kohtusaali paigutatud sirm, et Seppänen tema vastu tunnistavaid inimesi ei näeks.
Seppänenil on nüüd ka uus advokaat ning nende peamiseks argumendiks on see, et surmajuhtumite näol oli tegu alkoholist tingitud õnnetustega.
"Esimese astme kohtuotsuses on suuri auke. Seal on kuulatud tunnistajaid, kelle on isiklik vimm Seppäneni vastu. Ning siis on kannatanuid, kes võivad rääkida, mida sülg suhu toob," rääkis kaitsja Seppo Hytönen.
Prokurör Seppo Tiittanen omakorda väitis, et Seppänenil oli vimm kõigi kolme tapmiskatse sihtmärgiks saanud isiku suhtes.
Samuti rõhutas prokurör, et juhtumeid tuleks näha osana laiemast kontekstist. Ta tuletas meelde, et Seppäneni kodu või suvila lähistel on saanud aastate jooksul ebaselgetel asjaoludel surma kokku seitse inimest.
"Kokku on tema lähedal juhtunud 15 ohtlikku olukorda. Mida rohkem selliseid asju juhtub, seda ebatõenäolisem on, et tegu on õnnetustega," leidis Tiittanen.
Võimude kinnitusel on tegu enneolematu kuritegude seeriaga
Politseinikud on märkinud, et Soome politsei ajaloos pole kunagi varem olnud sellist kuritegude sarja ehk eales varem pole üks kurjategija uputanud rohkem kui kaks inimest.
Juba prokuratuuri esialgses süüdistuses oli kirjas, et Seppäneni kodu või suvila lähistel on saanud aastate jooksul ebaselgetel asjaoludel surma kokku seitse inimest. Kaht juhtumit on varem uuritud kui isikuvastast kuritegu, kuid mingeid tõendeid ei leitud.
"On väga haruldane, et seitse inimest sureb ühe inimese juuresolekul, tema poolt kontrollitud pindadel ja kõikide nende juhtumitega on seotud ebaselgeid asjaolusid," märkis prokuratuuri esindaja.
Prokurör on süüdistatavat kirjeldanud kui väga vägivaldset ja kättemaksuhimulist inimest. Prokuröri sõnul pole seetõttu tegudel olnud ka mingeid erilisi motiive. "Ta võib seda teha lihtsalt oma lõbuks," märkis prokurör.
Kummalised paadimatkad
Esimene süüdistuses mainitud juhtum leidis aset 2007. aastal, kui mitmeid inimesi sattus paadimatka lõpuks vette. Prokuröri sõnul oli seltskond olnud süüdistatava suvilas ning Seppäneni nõudmisel mindi paadiga sõitma.
Kõik peale Seppäneni olid raskes joobes ning osa neist ei osanud ka piisaval määral ujuda. Ühel paadis olnud inimesel oli ka jalg kipsis.
Prokuröri hinnangul oli Seppänen ühel hetkel paadi kummuli keeranud nii, et kõik kukkusid vette. Süüdistatav hakkas koos ühe seltskonnaliikmega ranna poole ujuma, teised jäid paadi lähistele ning päästeti vaid tänu kolmandatele isikutele.
Teise juhtumi puhul uppus üks mees 2010. aastal Seppäneni suvila lähistel rannas. Süüdistuse kohaselt oli raskes joobes mees jäänud sõudepaati magama ning leiti hiljem uppununa. Süüdistuse kohaselt oleks pidanud Seppänen toimetama purjus mehe turvalisse kohta.
Kolmas juhtum leidis aset 2011. aastal, kui suvilasse saabunud seltskond oli läinud taas paadiga järvele ning taas tehti seda Seppäneni tungival nõudmisel. Taas olid kõik peale süüdistatava raskes joobes.
Prokuröri sõnul oli Seppänen ühel hetkel hüpanud paadist välja ning keeranud seejärel paadi ümber. Üks seltskonna liikmetest uppus ning teised pääsesid kolmandate isikute abil.
Neljas intsident toimus 2014. aastal. Taas mindi Seppäneni nõudmisel paadiga järvele. Ühel hetkel viskas süüdistatav aerud vette ning seejärel hüppas koos ühe teise mehega vette ning hakanud kalda poole ujuma. Prokuröri sõnul oli Seppänen seejärel uputanud endaga koos ujunud mehe ranniku lähistel.
Seppänen lükkas kõik süüdistused tagasi ja eitas kellegi surma või elu ohtu seadmise põhjustamist. Tema sõnul mindi paadimatkale alati üksmeelselt ning õnnetuste puhul olevat ta alati oma võimete kohaselt kaaslasi aidanud.
Seppänenil on väga pikk kuriteoregister
Samuti on teada, et meest on varem korduvalt vägivallakuritegude, ähvardamise ja kodurahu rikkumise eest karistatud.
Ajaleht Karjalainen kirjutab muude kahtlaste juhtumite puhul näiteks seda, et mehe majas puhkes 2007. aastal ebaselgetel asjaoludel tulekahju, milles sai üks inimene rakselt vigastada. Majaomanik olevat kusjuures politsei saabudes teadmata põhjusel sündmuskohalt põgenenud.
2006. aastal aga tapeti samas majas üks noor naine. Tapmises mõisteti süüdi küll üks teine mees, mitte majaomanik.
MTV andmetel on nüüd sariuputamises süüdi mõistetud mehe kohta tehtud aastatel 2002-2015 ligi 50 erinevat kohtuotsust.
Toimetaja: Laur Viirand