Finnairi juht: me ei plaani Tallinnast peale Helsingi kuhugi mujale lennata ({{commentsTotal}})

Lendude lisamine Tallinnast teistesse Euroopa linnadesse peale Helsingi ei kuulu Soome lennufirma Finnairi tulevikustrateegiasse. Ettevõtte tegevjuht Pekka Vauramo tõdes ERRile antud intervjuus, et Finnairi eesmärk on vedada Eestist reisijaid Helsingisse ettevõtte Kaug-Ida, Põhja-Ameerika ja Euroopa liinidele.

„Meil on praegu Helsingist suurepärased ühendused nii Aasia, Põhja-Ameerika kui ka Euroopaga ning teisest küljest on Helsingi ja Tallinna vaheline lennuaeg nii lühike, et on olnud tõesti raske leida põhjendust mõttele, et lendaksime Tallinnast veel kuhugi Euroopasse,“ rääkis eile ja täna Tallinnas viibinud Vauramo.

Septembris kasumihoiatuse andnud Finnair elab praegu ajaloolise kasvu tähe all. 2 miljardi eurone investeerimisprogramm on viimase paari aasta jooksul hakanud end ära tasuma ning tegevusel on üks selge siht.

„Kaugliinid on meie jaoks määrava tähtsusega. Üle poole meie tuludest laekub kaugliinidest ning sellistes oludes on Euroopa lendude ning lühilendude eesmärk meie kaugliinidele reisijaid ette vedada.“

Tartu liin – püsib või mitte?

Tartu lennujaama reisijatekadu on ajakirjanduses põhjendatud Finnairi väljumisaegade muutmisega. Küsides väljumisaegade muutuste ning Tartu liini tuleviku kohta vastab Vauramo nii.

„Muidugi on väljumisaegadel oma mõju, aga me vaatame alati tervikpilti, muu hulgas seda, kuidas meil lennukeid võtta on. Jätkamise kohta võib öelda, et praeguse seisuga jätkame Tartusse lendamist.“

Praeguse seisuga?

„Garantiisid praeguses ebakindlas maailmas muidugi ei ole – aga pole ka palju muude asjade kohta.“

Kui oluline Eesti turuna Finnairi jaoks üleüldse on?

„Ainuüksi Helsingi ja Tallinna vaheliste lendude hulk näitab, et Eesti on meile väga tähtis turg. Ja järgmisel suvel paneme me Helsingi ja Tallinna vahet käima veel 20 lisalendu nädalas. Eesti on meile tähtis ja me hoolitseme ühenduse eest Helsingiga.“

Mis juhtus Estonian Airiga ja mis saab Nordicast?

Põhjusi, miks Estonian Airi lugu lõppes nagu lõppes, ei soovi Vauramo hakata lahkama, kuid tõdeb, et lennunduses valitseb kõva konkurents.

„Praegugi on Euroopas kolm lennufirmat samasuguses olukorras ja eks me näe, mis pärast neid pankrotte juhtuma hakkab. Minu hinnangul on see [Estonian Airi tegevuse lõppemine] üks juhtum selles jadas.“

Estonian Airi järelkäija Nordica poolt valitud tegevusstrateegiat peab Vauramo aga üsna raskeks teeks.

„Piirkondliku lennufirmana tegutsemine on väga raske. Meil Soomes on piirkondlikke lende lennanud FlyBe, mis oli sunnitud lõpetama, praegu teeb seda N°RRA. Aga tõesti, see segment on raske, selles sõltutakse teistest väga palju.“

Kuidas olukord lennunduses üleüldse on – kui suur osa murrangust on juba seljataga ja kui suur osa alles ees?

„Euroopas on palju räägitud sellest, et lennufirmasid on liiga palju. Pankrotis olevate lennufirmade puhul on see juba näha, kuidas suuremad lennufirmad ostavad neist kas osi või võtavad tervenisti üle. Seda konsolideerumistrendi näeme Euroopas kindlasti veel.“

Kas rahvuslik lennufirma on väärtus omaette?

Soomes on riik enamusosalusest Finnairis kõvasti kinni hoidnud. Äsja olite Soome ajakirjas Arvopaperi seda meelt, et Finnair on liiga väike, et riigile kuuluda. Kas riik peaks enamusosalusest loobuma?

„Riigil on muidugi täielik õigus otsustada, mida oma osalusega peale hakatakse, aga me tegutseme lennundusäris ja me oleme kõiki oma aktsionäre teavitanud Euroopa lennunduse arengutest, et nad saaks oma järeldused teha.“

Kas rahvuslik lennufirma on tänapäeva maailmas üldse mingi omaette väärtus või peaks lennundusse suhtuma siiski lihtsalt ärina?

„Ma läheneksin sellele küsimusele konkurentsi kaudu – me konkureerime kõikide lennufirmadega olenemata sellest, kellele need kuuluvad. Nii kaua kui me suudame selles konkurentsis võrdsena osaleda, pole vahet, kellele me kuulume.“ •



uudised
uudised
Aivar Sõerd

Aivar Sõerd pakub: eestlaste viinaralli Lätti siiski jätkub

Endine rahandusminister, Reformierakonda kuuluv riigikogu rahanduskomisjoni kuuluv Aivar Sõerd leiab, et valitsuse otsus alkoholiaktsiisi vähendada tähendab siiski piirikaubanduse jätkumist. Sama meelt on rahanduskomisjoni vabaerakondlasest liige Andres Ammas.

Jelena Gorbatšova

TTÜ naisteadlane vallutab NASAs kosmost, Weekend festivalil aitab politseid

Jelena Gorbatšova on noor Eesti teadlane, kes istus septembrikuu esimesel päeval lennukisse ja sõitis Ameerikasse, et veeta seal Fulbright Scholar programmi stipendiumiga akadeemiline aasta NASA-s. Seal tehtud teadustöö aitab aga igapäevaselt kaasa politsei tööle – näiteks Weekend festivalil tuvastas politsei tema välja töötatud narkootiliste ainete analüsaatoriga narkojoovet.

Mõju edetabel: kellele ja milleks?
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: