"Samost ja Ruussaar": ostukeskuste rohkus nõuab omavalitsuste tähelepanu
Möödunud kohalike valimiste debattides ei käsitletud uute kaubanduskeskuste rajamist, kuid tegelikult väärib tähelepanu, kuhu ja kui suured poed kerkivad, sest lõpuks kasseeritakse see raha juurdehindluse kaudu klientide käest, leiti Vikerraadio saates "Samost ja Ruussaar".
Ajakirjanik Anvar Samost rääkis, et omavalitsuste, sealhulgas Tallinna linnavalitsuse pädevuses on see, kuhu ehitatakse kaubanduskeskusi, kui suured need on ja mille järgi tehakse planeeringud.
"See oleks pidanud olema kohalike valimiste teema, mille üle oleks pidanud vaidlema ja kaklema," ütles ta, lisades, et tema midagi sellist ei kuulnud.
Teine saatejuht Ainar Ruussaar tõi näite, et Põhja-Tallinna piiril Balti jaama ümbruses on ühe ruutkilomeetri peal kolm hiigelsuurt kaubanduskeskust.
Samost märkis, et ühe nädala jooksul tuli uudis sadama piirkonnas mitu korda suuremaks ehitatud kaubanduskeskuse avamisest, Prisma plaanist poodide arvu mitmekordistada ning Peterburi tee äärde kerkivast tohutust kaubanduskeskusest, mille katusele püsitatakse vaateratas.
"Ma küsin enda käest, kes kogu selle pulli kinni maksab, ja ise ka vastan: sina ja mina. See on absoluutselt tõsi, sest kõik see ehitatakse mingisuguse riskikapitali või laenuraha peale ja kuskilt peab see raha lühikese ajaga - sest 10-15 aastat on selles äris lühike aeg - koos protsentidega tagasi tulema," rääkis Samost.
Ta lisas, et see raha tuleb tagasi rendihindadest, mis kauplejatele neis keskuses määratakse, ja nemad omakorda võtavad selle kas toidu- või muude kaupade juurdehindluse kaudu klientidelt tagasi.
"Ja siis me käime ringi ja küsime, kuidas on võimalik, et väikses Eestis on riided kaks korda kallimad kui Saksamaal, kuidas on võimalik, et või on Eestis kallim kui Soomes ja veel mingid sellised küsimusi," lausus Samost.
Ruussaare sõnul huvitab teda, millal turg täis saab. Ta märkis, et endises Norde Centrumis ilmselt probleemi ei teki, sest see jääb täpselt Soome turistide teele. Soomlaste kaubakett Prisma otsustas aga Lätis ja Leedus oma äritegevuse lõpetada, teatades ühtlasi, et alustab Eestis laienemist.
"Mis see fenomen on või mis masohhism eestlasi vaevab?" küsis Ruussaar.
Samost märkis, et ruutmeetrite järgi arvutades on Eestis kaubanduspinda tuhande elaniku kohta rohkem kui paljudes Lääne-Euroopa riikides, mis näitab, et järelikult see ärimudel mingil moel töötab.
"See on üks koht, kus mina näen potentsiaalset kriisimärki. Millal ja kas ta realiseerub, on praktiliselt võimatu öelda, aga see ei tundu väga jätkusuutlik," tõdes ta.
Ruussaare sõnul tundub talle, et praegu on Eestis või vähemalt Tallinnas ja Tartus see piir juba saavutatud või ollakse sellele väga lähedal, kus uut kaubanduskeskust ehitama hakata on väga suur risk.
Kogu saadet saab kuulata siit.
Toimetaja: Karin Koppel