Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu
Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.
Ligi kaheksa aastat kohtulahinguid, ekspertiiise, süüdistusi ja lugematul hulgal töötunde ning närvikulu. Kõige aluseks üks ruudulisele paberile kirjutatud lause, tõlgituna "Mina, Georgi Brase, sünnikuupäev, pärandan oma vara poeg Volodjale." Ei midagi rohkem ega vähem.
Pärandivaidlus sai alguse nii nagu ikka, pärast inimese maise teekonna lõppu, aasta oli siis 2009. Georgi Brase oli teinud notariaalse testamendi oma kasutütre kasuks, kellele ta oli isa eest olnud viiendast eluaastast saati. Kuniks pildile ilmus Brase lihane poeg Vladimir väidetavalt isa viimase ja tõelise tahtega.
"On vähe tõenäoline, et vahetult enne surma ta kuidagi siis nüüd leidis, et ei, ma teen nüüd mingi kaherealise koduse testamendi. Väheusutav," hindab kasutütre esindaja, Iustus õigusbüroo jurist Marko Woronowich.
"Aktuaalne kaamera" on püüdnud Vladimir Brasega ühendust saada korduvalt, kasutades avalikest andmebaasidest leitavaid kontaktandmeid ning kirjutades kirju. Kahjuks tulutult.
Pärandivaidluses iseenesest pole ju midagi uut ega eriskummalist, kui kohtuistungite ajaks ei oleks isa Georgi väidetavalt viimane tahe pärimistoimikust haihtunud.
"Ringkonnakohus kohtuistungil hakkas seda toimikut lappama ja avastas, et tõepoolest, seal on olemas silmnähtavad rebimisjäljed, mida ta siis kõigile osapooltele ka näitas. Välja ta oli rebitud, aga kuidas, millal, kes tegi, ei tea keegi," lisab Woronowich.
Ringkonnakohtule eelnes muidugi esimese astme kohus, kes originaali puudumisel saatis käekirjaekspertiisi notari poolt tehtud koopia. Eksperdid leidsid, et koopia alusel nad allkirja ehtsust määrata ei saa, käekirjalise teksti osas aga, et see on tõenäoliselt Georgi Brase poolt kirjutatud. Nii otsustas Harju maakohus pärandivaidluse esimeses astmes poja kasuks lahendada, mille kasutütar omakorda vaidlustas ning ringkonnakohtus ka võitis.
Selgust testamendi kadumisloosse ei toonud ka kriminaalmenetlus, notaribüroo saatis pärimistoimiku enda sõnul nagu kord ja kohus Harju maakohtusse, ja ka kohus kinnitab, et nende majas testament kaduma ei läinud.
Kuidas see testament tekkis ja kadus, ei tea kasutütre esindaja Woronowichi sõnul keegi.
"Kõige kummalisem on see, et kohtul puudub märge selle kohta, et keegi on üldse toimikuga tutvunud. Kuidas ta sealt kaduma läks, ei tea, loomulikult on igasugused kahtlused, et selle taga on see Vladimir ise, aga tõendeid ei ole," tõdeb Woronowich.
Vladimir Brase aga kaebas hoopis riigi testamendi kaotamise eest kohtusse ja nõuab pärandist ilmajäämise eest nüüd kahjutasuks üle 700 000 euro.
Selline kaasus on erakordne ja summa üle mõistuse suur, ütlevad asjaosalised. Kasutütre esindaja kinnitusel pole vaidlusaluse päranduse ehk siis kinnistu väärtus üle 100 000 euro ning kuna vanahärral oli ka abikaasa, saaks emmale-kummale lapsele kuuluda maksimaalselt 50 000 eurot.
AK küsis seadusandjalt, kas selliste kaasuste vältimiseks poleks ehk mõistlik paberilipikutele või voodilinale kirjutatud testamentide lubamine lõpetada.
"See on selline kaalumise koht, et kui me ütleksime, et ainult notariaalne testament on kehtiv, siis sellisel juhul võiks tekkida olukordi, kus siis inimene ei jõua oma viimset tahet väljendada kehtivas vormis. Sisuliselt peaks siis olema ööpäevaringselt mingi valvenotar, kes oleks valmis iga hetk kuhugi surija juurde kihutama," ei poolda justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Vaike Murumets niisugust seadusemuudatust.
Kohtute avalike suhete juht Janar Filippov näitab aga ruumi, kus tsiviilasja materjalidega tutvumas käiakse. Igast tutvumisest jääb tema sõnul maha märk, alustades tutvumistaotlusest kuni kontrollini toimiku tagastamisel.
"Selle kontrolli eripära ongi ju selles, et reaalselt mitte kunagi ükski korravalvur, ükski kohtu töötaja, ametnik ei ole kõrval seisnud - see võib aega võtta tundide kaupa. Iseenesest kuriteo eest, milleks võib ju sellise originaaldokumendi ära kaotamist pidada, eriti kui on suur rahaline huvi, ei ole keegi kaitstud," möönab Filippov.
Kauaoodatud otsuseni läheb aga veel aega, sest sel reedel otsuse tegema pidanud halduskohus võttis lisaaega.
"Ise ootaks ka suure põnevusega, mida halduskohus siis leiab, olukorras, kus, mulle tundub, on Harju maakohus ebaõiglaselt nurka surutud. Mingisugune afäär siin ilmselt peidus on, ei välista ka, et mingisugune katse kergelt suurt raha teenida," ütleb Filippov.
Eestis kehtib kaks testamendi varianti - notariaalne ja kodune - ja seda viimased 20 aastat. Varem sai testamendi kinnitada ka näiteks arst või mõni muu ametimees.
"On selge, et tehing, mis ei ole notariaalselt tõestatud, selle võltsimine on põhimõtteliselt lihtsam. Ja on ka selge, et neid vaidlusi koduste testamentidega on rohkem kui notariaalsete testamentidega, kuigi iseenesest ka vaidlused notariaalsete testamentide üle on olemas ja ka neid on tühiseks tunnistatud ehk see ei ole ka sada protsenti kindel, et see kehtib," ütleb justiitsministeeriumi nõunik Murumets.
Kui tõenäoline on, et see originaaldokument sealsamas kohtumajas näiteks nahka pandi?
"Suurepärane küsimus, see on üks nendest küsimustest, kus selle tõenäosuse hindamineseks peab halduskohus vastama, üks paljudest. Muuhulgas tuleb halduskohtul vastata küsimusele, kui suur on selle kadumaläinud vara või tekitatud kahju suurus, muuhulgas tuleb lahti mõtestada riigivastutuse seadus, missugusel juhul tekib kohtul vastutus ja kindlasti tuleb anda halduskohtul hinnang sellele, missuguseks olemasolevate tõendite valguses võib siis pidada versiooni, kuhu see dokument tegelikult kadus," tutvustab Filippov eesseisva töö ulatust.
Toimetaja: Merilin Pärli