Pagulase suhtes norme karmistav eelnõu läbis esimese lugemise
Riigikogus läbis teisipäeval esimese lugemise välismaalase rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise eelnõu, mis seaduse jõustumisel võimaldaks kehtetuks tunnistada pagulasseisundi nendel, kes on süüdi mõistetud eriti raske kuriteo eest.
Kehtiva seaduse järgi saab pagulasstaatuse ära võtta siis, kui inimene on ohtlik Eesti julgeolekule või on jõustunud süüdimõistev otsus esimese astme kuriteos. See tähendab, et praegu ei saa pagulasseisundit kehtetuks tunnistada, kui välismaalane on süüdi mõistetud näiteks vägistamises, narko- või alaealiste vastu suunatud kuriteos, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Riigikogu õiguskomisjoni esimees, Keskerakonna liige Jaanus Karilaid ütles, et reeglid peavad pagulase jaoks olema selged.
"Inimesele, kes ikkagi saab pagulasstaatuse, on antud mingid hüved. Talle on antud peaaegu kolmeaastane elamisluba ja ta peab arvestama sellega, et kui ta eksib siinsete reeglite vastu karmimal moel, siis ta võib sellest positsioonist ilma jääda," rääkis Karilaid.
Riigikogus sõna võtnud kinnitasid, et seadust muudetakse arvestades rändekriisi võimalikke arenguid ja seega on eelnõu n-ö tulevikku vaatav. Näiteks on ilmselt veel kõigil meeles aastavahetuse aegne ahistamisskandaal Kölnis. Näite saab tuua ka Eestist - kuu aja eest mõistis Harju maakohus kümneks aastaks vangi naise süüdanud süürlase.
"Kui me nüüd oletame, et see isik vabaneb vanglast kas või ennetähtaegselt, siis praeguse regulatsiooni kohaselt oleks teda väga keeruline välja saata riigist, kuna meie seadusandlus ei määratle konkreetselt, mis on eriti raske kuritegu," kommenteeris riigikogu põhiseaduskomisjoni liige, EKRE-sse kuuluv Jaak Madisson.
Keerulisem on küsimus, millisesse riiki pagulasstaatusest ilma jäänud välismaalased saata.
"See ei ole kõige lihtsam küsimus, sest välja saab saata inimest riiki, kes on nõus ta vastu võtma. Samas isegi, kui ta on teinud kõige mustemaid tegusid, siis sellisesse riiki, kus teda ootab ees näiteks elukaotus, välja teda saata ikka ei saa," selgitas põhiseaduskomisjoni liige, IRL-i kuuluv Mart Nutt.
Rahvusvahelisi seadusi arvestades võib neid saata riikide nõusoleku korral Euroopa Liidu riikidesse, samuti Egiptusse, Venemaale ja Iraagi rahulikumatesse piirkondadesse.
Toimetaja: Indrek Kuus, Merili Nael, Anne Raiste
Allikas: ERR/BNS