Surva hinnangul on laulupidude traditsioon ohus ({{commentsTotal}})

Laulupidude kunstiline juht ja õppejõud Hirvo Surva on mures Eesti laulupidude traditsiooni jätkumise pärast, kuna koori-, tantsu- ja orkestrijuhid on alamakstud, üha raskem on leida motiveeritud juhendajaid ning kollektiivide arv kahaneb.

Põltsamaa teeneka muusikaõpetaja Meeli Nõmme tunnitasu koolikoori ja klassi ees on 7,5 eurot, kultuurimaja laulustuudios veelgi enam. Samas Eestis keskmiselt saavad koorijuhid 5 eurot, millest arvatakse maha makstud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ja seda on näha ka sellest, et järelkasvu tuleb väga napilt. Noori õpetajaid, kes astuksid koori ette, on ikkagi väga vähe. Ja minul ka süda valutab, kes võtab töö üle," sõnas Nõmme.

Tuntud koorijuht Hirvo Surva rääkis Põltsamaale kogunenud kultuurikorraldajatele murega sellest, et UNESCO kultuuripärandi nimistusse kantud laulu- ja tantsupidude ilus fassaad on hakanud mõranema.

"Sa ei saa kooli minna tööle koorijuhiks. Sa oled huvialaringi juht, kelle palk on veel poole väiksem kui õpetajal," rääkis Surva.

Kui praegused 60-70aastased koorijuhid kõrvale astuvad, tekib suur must auk, mida uute motiveeritud dirigentidega täita pole võimalik.

Surva on laulupidude traditsiooni hoidmisega seotud rahvakultuurikollektiivide juhtide töö vähesest väärtustamisest rääkinud kümme aastat, kuid sama kiiresti kui vahetuvad koalitsioonid või saavad mööda valimised teema ununeb.

"Minu nägemuse järgi on tänasel hetkel antud kogu protsessi saatus tegelikult koolidirektorite kätte, sest koolidirektor otsustab, kas tal on koor, kas tal on rahvatantsuring, kas mul on spordiring või mingi muu asi," märkis Surva.

Koolide ja kultuurimajade juures tegutsevate huviringide raha tuleb vallaeelarvest.

"Keskmiselt on see 5 eurot tund, aga oleme ka leidnud võimalusi ringijuhtidele natuke rohkem maksta," ütles Pajusi vallavanem Reet Alev.

Surva arvas, et madal tasu koorijuhtidele võib tuleneda sellest, et osades ringkondades ei peeta seda endiselt tööks. "Aga see on töö. Selle eriala kandjad on tegelikult väga paljus ka meie kultuuri alustalad," ütles Surva.

Randjärv näeb analoogi noorte sportlaste treenerite tasustamisega

Riigikogu kultuurikomisjoni aseesimees Laine Randjärv tunnistas "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et teema tõstatamine on tähtis, kui ei taheta 150 aastat vana traditsiooni hääbumist.

Randjärve sõnul on kultuurikomisjon koostöös koorijuhtide liiduga selle teema ette võtnud.

Randjärve sõnul nähakse analoogi noorte sportlaste treenerite tasustamisega. Tema hinnangul tuleks jõuda kokkuleppele, et koorijuhi, ka rahvatantsuringi juhi või näiteks puhkpilliorkestri dirigendi tasu oleks võrdsustatud muusikaõpetajate tunnitasuga.

"See oleks juba suur samm edasi, sest kõik algab algusest ja selle nimel me kindlasti väga oluliselt töötame," rääkis ta.

"Korraga kõike ei saa, alustama peaksime koolidest. Ja tõepoolest, täna on ka koolijuhtidel võimalus otsustada selle üle, et koorijuhtidel koolides oleks võrdne tasu oma õpetajatasuga. Nii et igal juhul kultuurikomisjon on võtnud selle teema enda südamemureks ja tegeleme sellega edasi koostöös koorijuhtide liiduga," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

päeva kommentaar
Urmas Vadi

Urmas Vadi: sisemisest ilust

Käisin nädalavahetusel kooli sünnipäeval. Kool sai 60, mina sain talvel 40. Kooli ruumid olid eksimiseni muutunud. Mis aga oli huvitav, et õpetajad olid täpselt sellised nagu 25 aastat tagasi. Mõnda õpilast aga ei tundnud äragi.

Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: